header photo

Make Premium liiga great again!

Rohkem võrdseid mänge on meie kõigi huvides. Foto: Brit Maria Tael

Rohkem võrdseid mänge on meie kõigi huvides. Foto: Brit Maria Tael

26 hooaega. 7 erinevat meistrit. Kamaluga erinevaid meeskondi. Põhihooaegadel 12 134 väravat! Kahtlemata värvikas ajalugu meile kalliks saanud noorel täiskasvanul – kodusel meistriliigal.

90ndad olid sündmusterohked. Justkui ei olnudki ühtegi igavat päeva, kus mõni suur uudis või sündmus üle ukseläve ei astunud. Üheks neist oli kohaliku meistriliiga loomine 1992. aastal. Vast ootuspäraselt ei läinud see viperusteta. Pendeldati erinevate meeskondade arvu vahel, poldud kindel, kas me oleme nüüd põhjamaa või alustame oma hooaega sügisest nagu valdav enamus, ning isegi turniiriformaat tammus ühelt jalalt teisele.

13-aastaseks saades, pärast 14. hooaega, leiti lõpuks praegune turniiriformaat, mis on pikemaks püsima jäänud. 10 meeskonda, kaks kevad- ja kaks sügisringi, hooaja võitja saab Meistrite liigasse, järgmised kaks Euroopa liigasse, viimane langeb tagasi esiliigasse ning eelviimane peab mängima üleminekumänge.

Ilmataat on kogu Premium liiga lõpplahendust vussi keeramas

Kurb reaalsus: Eesti meistritiitel võidakse otsustada lumisel Hiiu staadionil. Foto: Jana Pipar

Kurb reaalsus: Eesti meistritiitel võidakse otsustada lumisel Hiiu staadionil. Foto: Jana Pipar

Märtsis alustati mängudega Premium liigas ning kaheksa kuud hiljem oleme seisus, kus endiselt on kolm klubi tiitlikonkurentsis. Enne viimast vooru on Infonetil koos 77, Levadial ja Kaljul 75 punkti. Lisaks on medalikonkurentsis 73 silmaga Flora. Laupäeval kohtuvad omavahel Infonet ja Kalju ning Levadia ja Flora ehk midagi põnevamat oleks raske tahta.

Ometi on ilmataat kõike seda vussi keeramas. Nimelt märkas täna hommikul vast iga eestimaalane, et õues on maa valge. Riiklik ilmateenistus lubab miinuskraadide ja lumesaju jätku veel nädalaks. See tähendab, et suure tõenäosusega pannakse ka meistriliiga lõplik pingerida paika väga nigelates tingimustes.

5 mõtet Premium liigast: ajaloo vägevaim finišisirge ja ajalooliselt halb Tarvas

Jää või suu lahti vaatama. 23. august, Flora - Infonet. Foto: Brit Maria Tael

Jää või suu lahti vaatama. 23. august, Flora – Infonet. Foto: Brit Maria Tael

Võib vist julgelt öelda, et nii põnevat ja mitmetahulist lõpplahendust (ja hooaega) pole Eesti kõrgliiga varem näinudki. Sõltumatult sellest, kas korratakse 1993/94 hooaega ja teist korda otsustab meistri lisamäng, on 2016 pakkunud emotsioone igale maitsele.

Esmalt meistrist. Hooaja eel avaldasid suuri lootusi teisedki, kuid medalid on selgelt jäänud Tallinna suure neliku jagada. Kevadel andsid tooni Andrei Sidorenkovi standardolukorrad ja Nõmme Kalju, jaanipäevale läks liidrina Levadia. Südasuvel vahetasid aga nii Levadia kui hooaega alla ootuste alustanud Flora peatreenerit ja kogu krempli tulemusena on kaks vooru enne hooaja lõppu liider Infonet, kes tagumiste vastu kõige vähem vääratanud. Oma üldse esimest medalit jahtiva Lasnamäe klubi jaoks on kuld aga veel oi-kui-kaugel, sest juba mäng Paidega (k) on potentsiaalne banaanikoor ja viimasel päeval Kalju (v) … Kingitusi Infonetile vaevalt tehakse.

Mis hinne panna Martin Reimile esimese kahe mängu eest?

Martin Reim on koondisele uue hingamise andnud. Koondis on ka palju ründavamaks muutunud. Foto: Gertrud Alatare

Martin Reim on koondisele uue hingamise andnud. Koondis on ka palju ründavamaks muutunud. Foto: Gertrud Alatare

45-aastane Eesti vutikoondise peatreener Martin Reim on tänaseks pidanud oma kaks esimest mängu A-koondise peatreenerina. Milline hinne mehele senise töö eest panna?

Reimist sai rahvusesinduse loots keset MM-valiktsüklit. Esimesteks mängudeks, mis olid kohe punktide peale, oli tal aega valmistada kolm nädalat ning sellest suur osa kulus hetkeolukorra kaardistamiseks. Vutimehed kogunesid neli päeva enne Reimi avamängu, kus alistati Gibraltar 4:0, misjärel oli aega kaks päeva, enne kui võeti Lillekülas vastu kirju ajalooga Kreeka, kellele kaotati standardolukordade väravatest 0:2.

Gibraltari matš jääb vutisõpradele pikaks ajaks meelde, sest näidatud isu, tahe ja selle tulemusena löödud neli väravat on midagi, mida ei näe just väga tihti. Täpsemalt öeldes, nelja väravat polnud viis aastat näha saanud. Kreeka vastu säilisid tahe ja isu, kuid lasime juba teisel minutil omale nurgalöögist ühe ära lüüa ja teisel poolajal lõi Kostas Stafylidis otse karistuslöögist palli Eesti võrku. Eesti valdas Kreekast enam palli, sooritas rohkem pealelööke, tiirles rohkem vastase kasti läheduses, aga ometi saime kaotuse.

Kuidas mängib Martin Reim?

Martin Reim on öelnud, et koondise ründemängu tuleb parandada. Foto: Kasper Elissaar

Kolmapäeval teatas Eesti koondise peatreener Martin Reim koosseisu oma esimesteks mängudeks Gibraltari ja Kreekaga. Kutse said 26 meest, kellest 14 kuulub välisklubidesse. Kuidas Reim mehed platsile paneb? Kui seda talt pressikonverentsil küsisin, ei soovinud ta täpsustada. See on arusaadav. Püüan siis ise nuputada.

Põhjus, miks Reim ei soovinud mänguplaanist rääkida, on väga lihtne. Mängudeni on veel üle nädala aega ja kuna ka vastaste jaoks tähendab Eesti treenerivahetus teadmatust, on vaja seda hoida mänguni. Hetkel teavad Gibraltar ja Kreeka ainult Magnus Pehrssoni käekirja. Seega saab Reim eelkõige just Gibraltarit üllatada. Olukord tippjalgpallis, kus vastane ei tea su mänguplaanist midagi, on harv. Reim soovib siit kasu lõigata.

Jalgpalliajakirjanikuna on aga mul lausa kohustus spekuleerida selle üle, mida hakkab Reim tegema. Proovime siis.

Soccernet.ee ennustab keskkaitsesse Kallastet. Miks?

Ken Kallaste - kas Malta vastu keskkaitsja? Foto: Kasper Elissaar

Ken Kallaste – kas Malta vastu keskkaitsja? Foto: Kasper Elissaar

Täna õhtul näeme üle paari kuu taas Eesti koondist pallimurul. Sedapuhku Pärnus ja vastaseks on maavõistluses Malta. Kuivõrd ma Twitteris juba ütlesin Õhtulehe sporditoimetuse juhatajale Ott Järvelale, et õhtul võrdleme, kumma eeldatav algkoosseis täpsem on, esitan siin mõned põhjendused.

Nimelt kes on Soccernetist tänase mängu eelvaadet lugenud, nägi, et Soccernet.ee ennustab Ken Kallaste algkoosseisus keskkaitse kohale. Miks? Kõige suurem põhjus on muidugi see, et Ragnar Klavanit ei ole. Levinud arvamus (ka Oti oma) on, et Klavani asemel võiks keskkaitsjana alustada Karol Mets, kes on oma omadustelt väga sarnane Klavanile – hea mängu avamisega ja kõva võitleja. Siin ei tasu aga unustada, et kuigi Mets tõepoolest koduklubis Stavangeri Vikingis mängib samuti keskkaitsjat, on ta koondises Magnus Pehrssoni kontseptsioonis ülioluline lüli poolkaitse ja kaitse vahel.

Kes hoolitseb koondise ründeteravuse eest?

Konstantin Vassiljev on sel hooajal oma koduklubi Bialystoki Jagielloniat juba tassinud. Nüüd tuleb ilmselt sama teha ka koondises. Foto: jagiellonia.pl

Konstantin Vassiljev on sel hooajal oma koduklubi Bialystoki Jagielloniat juba tassinud. Nüüd tuleb ilmselt sama teha ka koondises. Foto: jagiellonia.pl

Kolmapäeval selgus Eesti koondise koosseis järgmisel nädalal toimuvaks maavõistluseks Maltaga ja 6. septembril peetavaks MM-valikturniiri avalahinguks võõrsil Bosnia ja Hertsegoviinaga. Ebahariliku kiirusega tekkis koosseisust tulenevalt elav diskussioon.

Olgu kohe algatuseks mainitud, et tegelikult üks kutse on veel saatmata ja see pannakse teele selle nädala lõpuks. Praeguseks on kutse aga saanud 23 meest ning vutisõprade hulgas on juba see seltskond küsimusi tekitanud.

Nimelt on suurim kummastus inimestel selle üle, kus on Henrik Ojamaa, kes liitus suvel Hollandi kõrgliigas palliva Go Ahead Eaglesiga, on seni liiga alates põhimees olnud ja ka värava löönud. Lisaks ei teeninud kutset Tšehhi kõrgliigas põhimeheks tõusnud vasakpoolkaitsja Siim Luts ning tänavu Soome ja Ungari kõrgliigades soliidset mängu näidanud Tarmo Kink. Nooremast generatsioonist on puudu ka rahva lemmikud Frank Liivak ja Mattias Käit, ent valikmänguks neile kutse saatmine oli juba eelnevalt kaheldav.

Kas Klopp viib Klavani tagasi juurte juurde?

Kas Ragnar Klavanist saab Liverpoolis taas vasakkaitsja? Foto: Regina Rähn

Kas Ragnar Klavanist saab Liverpoolis taas vasakkaitsja? Foto: Regina Rähn

Eesti koondise keskkaitsja Ragnar Klavan on oma karjääri Inglismaa suurklubi Liverpooli eest briljantselt alustanud. Treeningmängudes säras ta nii Londoni Chelsea kui FC Barcelona vastu, möödunud nädalavahetusel tegi liigadebüüdis hoolimata ‘Pooli kolmest sisse lastud väravast Arsenali vastu tugeva esituse. Kuid mis saab temast edasi?

Inglise meedia ja Liverpooli fännid arvasid Klavani soetamise järel, et Augsburgist saadi endale 30-aastane varumees. Mulgimaa mehel endal olid teised plaanid ja tänaseks on ka inglaste mõtted pöördunud. Meie Rakust ollakse vaimustuses!

10 kõige dramaatilisemat eksitud penaltit jalgpalliajaloos

Foto: zeenews.india.com

Teatavasti eksis Lionel Messi nädal aega tagasi penaltiga Copa America Centenario finaalis. Otsustasin seepärast meenutada jalgpalliajaloo kõige dramaatilisemaid penaltieksimusi, valides välja kümme märkimisväärseimat. Milliste kriteeriumite alusel oma valiku langetasin?

  • Mängu tähtsus. Siia mahtusid vaid penaltid, mis löödi vähemalt MM-i veerandfinaalis, EM-i poolfinaalis või muu võistlussarja finaalis.
  • Eksija kuulsus. Mida suurem superstaar, seda suurem tõenäosus oli siia nimekirja sattuda.
  • Mängu tulemus. Võtsin arvesse vaid penalteid, mille sooritas kaotanud osapoole mängija. Näiteks Michel Platini ja Diego Maradona eksimused MM-i veerandfinaalis ning Cristiano Ronaldo sooritus Meistrite liiga finaalis ei saa olla siin valikus, kuna nende meeskonnad lõpuks antud kohtumiste penaltiseeriad võitsid.
  • Hajutatus. Ühest mängust pääses valikusse maksimaalselt üks penalti.
  • Muud asjaolud. Nagu näiteks ebaõnnestumine oma kodupubliku ees või penaltiseeria ainsaks eksijaks olemine.

6 mõtet Euroopa meistrivõistluste veerandfinaalide eel

Gareth Bale on uhke. Põhjusega. Foto: walesonline.co.uk

Gareth Bale on uhke. Põhjusega. Foto: walesonline.co.uk

Ja alles jäi kaheksa. Nüüd, kui Euroopa meistrivõistluste lõpuni jääb seitse mängu, räägivad kõik Islandist ja seda ilmselt põhjendatult – riik, kus on rohkem vulkaane kui professionaalseid jalgpallureid, väärib eliitseltskonda jõudmise eest tunnustust. Aga mida on ikka öelda meeskonna kohta, kui kõik on juba öeldud?

Island pole ainus meeskond, kes on ootusi ületanud. Poolast alustasin eelmisel korral ja olen täiesti veendunud, et neis on materjali kasvõi lõpuni minemiseks, kuid Gareth Bale’i ja Walesi jõudmine veerandfinaali on vägev saavutus, seda eriti inglaste krahhi kõrval. Vähesed jalgpallurid maailmas suudavad seda, mida Bale, kuid ta on riigi ja kaaslased enda seljale võtnud ja siiani kandnud. Ees ootab Belgia, senistest kindlasti raskem vastane, kuid mitte alistamatu. Bale ja Wales võivad meid veel üllatada. Ja ärge kandke maha Poolat. Ärge kandke.

Värsked postitused

Teemad

Arhiiv