header photo

Armastusega pagarilt ehk Stanislav Pedõki seiklused Flora väravas

Pedõk on küpsetanud Levadiale pirukaid kõigis kolmes tänavuses kohtumises. Foto: Hendrik Osula

Ma ei tea, mis teil tänavusest karikafinaalist viie aasta pärast veel meeles on, aga minule meenub suhteliselt vähe silmailu ja pinget pakkunud mängust kõige eredamalt Stanislav Pedõki valmistatud pirukas. Mäletate vast isegi, kuidas Artjom Dmitrijev ründas teda kui näljane hunt jänkut ning sõi vaesekese toidukorvi tühjaks. Siin see on, alates 2:40.

Et töö kiidab tegijat, oli kõige ilmekamalt näha Levadia VIP-tsooni, Viktor Levada ja co meeletust juubeldamisest. Võisin vaid ette kujutada, milline needmine käis vastastribüünil Flora fännide seas.

Ent neutraalsete pealtvaatajate seas tekitas situatsioon ilmselt eelkõige piinlikkust. Vähemalt pressisektor vaatas selle olukorra järel pead vangutades nõutult üksteisele otsa. Ühest küljest tahtnuks küsida, et kuidas see võimalik saab olla, aga teisest küljest oleme ju kõik sel hooajal juba piisavalt näinud. Virtuaalmaailmas võiks valitsenud atmosfääri väljendada umbes nii:

Pedõk ei kaotanud seda mängu Florale ega olnud selles olukorras ainusüüdlane, õigupoolest mängis ta ülejäänud 89 minutit väga korralikult. Aga ta paistab olevat üks selline inimene, kellega lihtsalt alati juhtub. Ja väravavaht on selline amet, kus ei tohiks mitte kunagi juhtuda.

Tegelikult on ta mulle väravavahina alati suure potentsiaaliga tundunud ja seda juba sellest ajast saadik, kui ta ise Pärnu Vapruse rivistuses üks kuum pirukas oli. Flora korjas ta letilt üles ja sealt alates pole teda kuigi palju näha olnud, aga ega U-21 koondise puurivaht ei saa ju kehvake olla?

Mihkel Aksalu kindad on küll suured, kuid hooaja eel olin kindel, et Pedõk mängib oma koha välja. Ometi järgneb üks eksimus teisele ning pagaritooted ei pruugi varsti enam Flora korvi ära mahtuda. Viimases liigamängus Saaremaal antigi esimene võimalus värskelt täisealiseks saanud duubli väravavahile Marko Meeritsale. Iroonilisel kombel löödi ka talle värav Pedõki leivanumbri ehk kõrge palli valearvestuse järel. Alates 42. sekundist.

Meenub kahe aasta tagune juhtum, kui Levadia tõi Tartust enda ridadesse Kert Küti, kellest räägiti toona kui võimalikust koondisse murdjast. Võitmisega harjunud Levadiale piisas aga paarist eksimusest, et Kütt duublisse saata ning seal pidi ta konutama kuni tänavuse aastani välja, mil ta lõpuks lepingu lõppemise järel Kaljusse edasi pääses. Jalgpall on karm mäng ning kuigi Pedõki seljatagune püsib konkurentsi puudumisel veel kindel, on tal mängukindluse leidmiseks jäänud ilmselt vaid mõned kuud, kuni avaneb üleminekute aken.

Ma ei soovi eelnevaga kuidagi Stanislav Pedõkki naeruvääristada. Vastupidi, loodan et ta saab oma peas asjad korda ning valib pagari ameti asemel siiski jalgpalluri oma. Kuid kriitika ja survega toimetulek on samuti selle raske elukutse osad.

 

Lisa kommentaar