header photo

Kuidas nad meid kotivad!

See tekst on mõeldud „tõelistele fännidele“! Neile, kes ostavad pidevalt uusi särke, uusi märke ja nii edasi ja nii edasi. Meie, fännid, oleme neile ainult rahamasin. See on fakt!

Kui meeskonnad muudavad mitu korda aastas särke, et raha sisse tuua, kui ostetakse tähti, kes on staarid, et müüa särke, siis toome ka raha sisse. See on vana fakt ja seda tõestama ei pea.

Miks ma seda räägin? Sest ma käisin täna Camp Nou’l. Maksin sissepääsu eest 17 eurot ja mida ma sain? Sain korra minna muru äärde, kus teha kaks pilti. Siis mööda tribüüni ja treppe üles kõige kõrgemale tribüünile, sealt kommentaatorikabiini ja sealt siis võistkonna muuseumisse.

Hea küll, ausalt, staadioni värava juures oli võimas olla. Kujutada ette, kuidas 98 000 inimest sind ergutavad ja vaatavad – see on ilmselt ülivõimas, aga kui taustaks käivad üksikult kõlavad helid Leo! Leo! Leo! Gool! Gool! Gool! Ja muidugi iga nurga peal häirivad, aga ilusad näitsikud, kes sind meelitavad „sinu lemmikutega“ koos pilti tegema, siis tekib mingi hetk kunstlikult tühjaks lüpstava lehma tunne.

Muuseum oli tegelikult väga kena koht, sest suurem osa piletist oli niikuinii staadionikülastuse eest tasutud, aga kui sa saabusid esimesse neljast-viiest muuseumiruumist, kus olid suurimad karikad, siis… Kes arvas ära? Niipea, kui tahtsid minna vitriinile lähemale, said mingi neetud britist jobu käest sõimata, et tule pildilt ära. Okei, tuled ära, aga seejärel pole enam briti jobu, vaid näiteks prantsuse või jaapani oma. Ehk lõpuks tegin ma ka karikatest pildi ära ja lasin jalga.

Kogu kompleksist väljudes valdasid mind segased tunded. Ma pole kunagi olnud Barcelona fänn, aga enda Barcelona reisil ootasin ma seda käiku kõige enam. Kuid mida ma siis 17 euro eest sain? Palju maksab näiteks Ermitaažis pilet? Kas ma oleks olnud rahul, kui ma oleks Barcelona fänn? Ermitaaž on odavam, elamus suurem ja ma hetkel polnud rahul. Kahjuks ei oska teiste selliste staadionitega võrrelda, aga ilmselt poleks ka niisama.

Ehk mida ma öelda tahan – ärge ostke kõike seda, mida teile klubi embleemiga müüakse. Kui sa ostad Barcelona pastaka, on see kindlalt kallim, kui näiteks tavaline. Või sama vihiku kohta. Või kindlasti sama särgi kohta, sest jalgpallisärk on niiehknaa kole riietusese. Minge parem ikka mängule, ärge niisama küll staadionile lolli mängime minge – tõsiselt!

Aga muide. Kui mõni Barcelona fänn tuleb vaatama seda kuulsat linna, mida ta ainult seni telekast näinud, siis soovitan ära vaadata Espanyoli vana staadioni Juutide mäel ehk Montjuicil. Imeliselt ilus koht, vaated, papagoid, palmid. Kahju, et nad nüüd täiesti mõttetusse perifeeriasse kolisid.

8 vastust postitusele: “Kuidas nad meid kotivad!”

  • fitti ütleb:
    2. juuni 2010 kell 23:40

    Ärge uskuge ajakirjanikku. Olümpiastaadion Montjuicil ei olnud Espanyoli ‘vana’ staadion, vaid mõni tosin aastat nende ajutine kodu, kuniks nende oma vana uueks tehti. Ilus koht muidu küll, jah.

  • koll ütleb:
    3. juuni 2010 kell 09:11

    kuna bernabeule>

  • Tan ütleb:
    3. juuni 2010 kell 11:30

    Käisin ka seal kohapeal mingi paar aastat tagasi. Mulle selline mulje küll ei jäänud. Minuarust oli see tuur seal fantastiline. Näiteks Londoni vahakujude muuseum, kus sissepääs oli kui ma ei eksi 30 naela !!! meeldis mulle vähem. Tõe huvides peab ütlema, et hoian ka pöialt alati Barcelona meeskonnale jalgpallis.

  • rixxer ütleb:
    3. juuni 2010 kell 14:46

    17 euri kogu värgi eest (Barca muuseum) pole väga kallis, arvestades, mis kõik muu Barcelonas maksab. Karikaid ja medaleid ja särke on ikka esitleda küll ja veel. Eks see tibide sundturundus e pildiile vägistamine pisut närvidele käis, nõustun, sest tegelikult sellist varrukakultuuri Kataloonias pole.
    P.S olen poolehoidja

  • siim ütleb:
    3. juuni 2010 kell 16:28

    ma ei tea, kas selle pildi juures on lahedam camp nou või meat is murderi t-särk

  • Erx ütleb:
    7. juuni 2010 kell 01:46

    Ei saa aru mida üritab postituse autor kritiseerida, nagu see Õhtulehes kirjutav Soomlane, kes ainult laidab Eestit maha. Kui mina eelmine suvi käisin Nou Campil, siis ei olnud mingit jama et britt karjub, et tule pildilt ära vms. Mitu minutit vaatasin järjest CL karikat ja kedagi ei häirinud.

  • Aramis ütleb:
    7. juuni 2010 kell 12:34

    Kui suvisel ajal kuskil käia, siis ma piirdun pigem ümber staadioni käimisega ja noh seda au,e t ma üldse mingit staadionit ilma mänguta viitsin minna uurima on saanud vist ainult San Siro ja Bernabeu.
    See-eest ma ei jäta eriti variante, et kui on mängud peal ja ma kuhugi linna lähen, et ma ennem ei vaata, kas mulle sobival nädalavahetusel on kodumäng ja planeerin oma reisi nii, et ma seda ka näeks. Üllatavalt paljud inimesed, kes jalgpallist lugu peavad on siiski piisavalt udud, et ei kasuta neid lihtsalt tekkivaid võimalusi.

  • huvitav ütleb:
    3. nov. 2010 kell 22:15

    hmm…millise klubi fänni asju ei müüda kalli rahaga?
    Ja sellepärast ostetaksegi Barca pastakas, et see on just Barca pastakas. Särke uuendatakse sellepärast, et tootja firmad (Barcelonal Nike) uuendavad oma tehnoloogiaid, järjest tulevad tehnoloogiatesse ja lõigetes uuendusi, et särk veel paremaks sportlasele teha. Ja Barcelona ei teeni särkide pealt raha, kuna neil ei ole särgil ühtegi sponorit, ainukesena on Unicefi logo ja selle eest loomulikult ei maksa Unicef neile vaid Barcelona maksab iga aasta Unicefile.

    Ise käisin kevadel La Liga viimast mängu staadionil vaatamas, kus Barca võitis karika. Järgmine päev külastasin ka muuseumi, mis oli rahavst pungul täis.Kõik asjad sai ära vaada, kuigi oli fänne täis. Keegi kedagi ei sõimanud, pigem viisakalt oodati ja pakuti pildistamisel abi.

    Kurb on eesti ajakirjanike puhul see, et tahetakse tore lugu kirjutada aga keegi ei viitsi ei taha fakte ja tegelikke tagamaid kontrollida, pigem selline enda emotsioon ja olen ise piisavalt tark lood.
    Väga negatiivse alatooniga kirjutatud lugu, kuna võidetavalt on tegu Hispaania fänniga siis tekib küsimus, et millest selline kibestumus?

 

Lisa kommentaar

Autor

  • Dannar Leitmaa Dannar Leitmaa
    Tere. Mina olen Dannar. Võibolla teate mind, sest ükskord tuli klubis üks inimene juurde ja ütles, et ma olen see ja see foorumist ja mulle meeldib, mida sina teed. Ma olen jalgpalli jälginud alates aastast 1992 ja praeguseks on lemmikuks kujunenud Hispaania. Põhjendusi ei otsi, et miks ja kuidas ja millal. Lihtsalt nii on. Kommenteerin Viasat Sport Balticus jalgpalli ja olen endine Soccerneti kõige usinam tööline.

Autori postitused

Teema postitused