header photo

Edasi Eesti vs Forza Italia vs Idioodid

Võib olla kaks nägu, aga ainult üks süda. Foto: Märt Vassiljev

Eesti – Itaalia mäng oli minu jaoks eriline. Palju erilisem kui mängud Inglismaa, Portugali, Hispaaniaga ühtekokku, sest kohtusid kaks minu pikaaegset lemmikut sellest ajast alates, mida suudan meenutada.

Veel aastaid neli-viis tagasi teadsin kõiki Itaalia koondise tulemusi ja uudiseid ning katkusin teleri ees juukseid peast. Samal ajal võis mind leida Eesti koondise fännitribüünilt häält kähedaks laulmas ja käsi valusaks plaksutamas. Olen alati olnud seda meelt, et lemmik saab olla ainult üks ja ainus ja igavesti, kuid meie enda ja saapamaa vutt tundusid olevat nii erinevatest maailmadest, et mingit vastuolu selles ma ei näinud.

Mäletan end esmakordselt selle üle mõtlemas 2005. aasta juunis, kui Eestit külastas Portugal ja fännid Soccerneti foorumis pelgasid hirmsasti väikeste Ronaldo-fännide kilkamist. Toona olin nendega nõus, kuigi praeguseks leian, et kedagi ei tohiks staadionilt eemale peletada, tulgu nad siis pealegi vaid Ronaldo tukka, Beckhami silmi või Torrese lokke imetlema. Aga samas mõtlesin, et mida ma ise teeks, kui Itaalia ebajumalad kunagi meie pühale murule peaksid astuma. Juhumõtteks see jäigi.

Nüüd aastaid hiljem olen seoses Soccerneti tööga välismaa jalgpallist selgelt kaugenenud. Itaalia koondise nimekirja vaadates imestasin, et pooled nimed olid minu jaoks täiesti tundmatud. Samas ei ole ma juba aastaid ka Eesti koondisele “tõelise fännina” kaasa elada saanud ning eks kirg jalgpalli vastu on tasapisi ka hoopis rahulikuma ja analüüsivama vormi võtnud.

Itaalia koondis Eestis tõotas siiski tulla justkui unenägu, aga väga imelik unenägu, sest üks neist pidi ju kaotama. Mängueelsel õhtul vaatasin koos kahe(!) autogrammikütiga itaallaste saabumist A. Le Coq Arenale ning seda imeilusat keelt kuuldes kiskus suu vägisi muigele ja silm särama. Veel kuni kohtumise avavileni ei osanud ma ennustada, kelle poolt õigupoolest olen. Kõlasid hümnid, Itaalia oma võttis külmavärina seljast läbi ning Eesti oma … kõlas kuidagi tavaliselt ja ilmetult.

Ent ilmselt oli asi lihtsalt selles, et Itaalia hümniga ei kannata muusikalises mõttes ükski teine võrdlust välja, sest niikui pall lahti löödi, tegi süda iseenesest kõik selgeks. Rahulikematel hetkedel leidsin aega ka Itaalia meisterlikkust nautida, aga iga kahevõitluse või ohtlikuma olukorra ajal tahtsin ainult näha Eesti koondist neid põlvili surumas. Röökisin minagi Zenjovi värava järel häälepaelad valusaks ja tundsin minagi end õnnetu lõpplahenduse järel nii nürilt kui nürilt.

Igatahes sai selgeks, et veri on tõepoolest paksem kui vesi ning uhke oli olla eestlane.

Või siiski … need Eesti koondise sümboolikaga väljakule jooksnud “fännid” panid mu mõneks ajaks Itaalia ajakirjanike ees korralikult piinlikkust tundma. Olgu nad pealegi tifosi’de esituses palju hullematki näinud, eestlaste rumalus pidi itaallasi igal juhul üllatama. Peale ääretu lolluse ja edevuse ei suuda ma leida ühtegi põhjust, miks pidid nad Eesti kaotusseisus väljakule jooksma, aitama sellega Itaalial aega kulutada, teenima endale staadionikeelu ja Eesti vutiliidule kopsaka trahvi ning andma korrakaitsjaile juurde põhjust pidada vutifänne loomaaiaks, mida tuleb vastavalt ka kohelda.

Turvateenistuse tasemest või selle puudumisest võiks samuti kirjutada terve peatüki, aga selge see, et Eestis ei olda selliste asjadega veel harjunud ning ma jätaksin nad praegu üldse mainimata, kui ei oleks olnud üht eriti ebameeldivat intsidenti. Pärast seda, kui teine jooksik väljaku kõrvale talutati, hakkas üks turvameeskonna saamatusest frustreerunud gorilla end ilma igasuguse põhjuseta tema peal välja elama. Vähe sellest, et ta tõestas oma ebakompetentsust sellesse ametisse, demonstreeris ta ka olematut mõistust, tehes seda otse fännitribüüni nina all. Mine tea, mis saanuks, kui jooksik poleks juba ka kaasfänne oma teoga välja vihastanud. Jurmalat mäletate veel?

Lõpetan postituse veidi labaselt, aga mängujärgsete emotsioonidega antud lubadus vajab täitmist. Ning kui mul oleks sellest turvamehest pilti, siis sobiks ta siia kolmandaks ilma igasuguse labasuse tundeta:

Foto: Catherine Kõrtsmik

Foto: Hendrik Osula

13 vastust postitusele: “Edasi Eesti vs Forza Italia vs Idioodid”

  • Alari P ütleb:
    5. sept. 2010 kell 14:33

    See lõpetus ei ole mitte veidi labane, vaid pigem väga labane. Mitte, et ma kaitseks neid tüüpe, kes endale ka oma teost aru andmata väljakule jooksid, aga tõesti see näitab ikka ülimat lapselikust. Sul pole ise ka endal kõik kupli all päris korras kui sa taolisi tekste pildile maalid. Rikub lihtsalt terve jutu mulje ära. Teinekord hoia pigem oma emotsioonid vaos. Aitäh

  • mazz ütleb:
    5. sept. 2010 kell 14:40

    Eks ta ole karm muidugi, aga usun et nad väärivad sellise lolluse eest ka avalikku hukkamõistu, et kellelgi enam nii rumalat mõtet pähe ei tuleks. Ja parem ikka lapsikult torgata kui neile kätega kallale minna.

  • Julio S ütleb:
    5. sept. 2010 kell 16:10

    Väljakule jooksev fänn on väga labane ikka…vastik vaadata..tekib selline häbi tunne …

  • Matis ütleb:
    5. sept. 2010 kell 16:26

    Mis te arvate, et need jooksikud fännid on. Fänn ei jookse murule mängu ajal. Muru on püha. Jurmala on erijuhtum, aga siin taheti lihtsalt labastada Eesti mängu.

  • Flo ütleb:
    5. sept. 2010 kell 18:53

    Reedel A Le Coqil toimunut ei saa võrrelda Jurmalaga, aga ma annaks ka neile kahele tolale ühe laksu üle küüru, oma poiste aega raisata ja niimoodi mängu takistada. Turvameestele ei taha ka peatuma jääda aga no ikka tahan ära mainida,et minu kõrval rüübati kolmandal korrusel e siis C11 -14 ridadel pudelist Jägermeistrit, Vana Tallinnat ja naerdi kuidas läbiotsimisel sellist kraami kätte ei saadud. Kui me keelame avalikult õlletarbimise ja väikesi lapsi ei luba joogiga staadionile siis sellise kange alkoholiga nagu näha probleemi pole. Meeskond peab hoolega mõtlema, kas nad ikka on väärt partnerid EJL-le

  • Tan ütleb:
    5. sept. 2010 kell 21:34

    Noh, sellise ilmaga peabki midagi rüüpama- koerailm oli ju…

  • debiilik ütleb:
    5. sept. 2010 kell 23:02

    Debiililikud olete teie kes räägivad kui piinlik ja nii edasi.Krt meil oleks pidanud too mäng toolid lendama ,tsäksid lendama või sootuks selle mängu pooleli jätma ilmselge on igatahes see ,et vilepartii tappis selle mängu ja mul hoopis häbi ,et leidus ainult üks mees kes näitas seda välja.Ok Ok jalgpallihaigla fu..k y…u referee sobis ka sinna aga kuidagi mage ikkagi.
    Ja kui aus olla on mul häbi selle ees ,et me siiski ja alati laseme endale pähe istuda ja vaikime siis kui peaks häält tegema ja asju loopima.
    Aga küsite miks ?
    Sest nagu ütlesite meie muru ..meie jalgpalliväljak on püha ja siia tulles peaks saama aru ka sellest kohtunik.Tõeliselt valus on näha kuidas sulle kodus ära tehakse.Ütlen kui oleks antud õiglane penalti oleks ka mängukulg muutunud.
    Publiku hulgas olles käis peast läbi üks ja ainuke mõtte kas see ongi aus mäng?
    Esimest jooksikut ma ei õigusta aga teine protestis täielikult kohtuniku tööüle ja kui aus olla tegi ta seda Itaalaste karistus lahti mängu ajal.Ja sina Siim Pulst ära ole selline pugeja tunne uhkust oma mängijate üle.Usud või mitte aga Itaaliased värisesid seal täiega ja mitte ainult külmast.

  • Marek ütleb:
    6. sept. 2010 kell 09:23

    Debiilik, sa õigustad oma nime täiega ja lapseliku siirusega. Tsäkse ja toole võid sa kodus oma teleka pihta loopida, kui soovid – aga kui peaksid seda staadionil tegema, siis loodan siiralt, et sina oled järgmine tainapea, keda frustreerunud Meeskonna turvamehed fännitribüüni ees tümitavad. Kuidas te, idikad, aru ei saa, et oma kuradi väljakujooksude ja tsäksiloopimistega te ei tee muud, kui kepite OMA MEHI, kes üritavad AUSALT ja VÄÄRIKALT teha oma tööd! Eesti jäi Itaalia vastu kolme minutiga 2:1 taha, aga kui sa, sitaratas, oleksid mängu jälginud tsäksi ja noksiga mängimise asemel, siis teaksid sa ka seda, et meie sinimustadel oli mitu ja mitu võimalust seis vähemalt viigipunktile viia. Pole võimatu, et need kaks ülaltoodud piltidel näidatud ahvi selle ebaõnnestumisel rolli mängisid.
    Kui sulle keegi pähe istub, siis on see sinu ema. Ja sellest tingitud frustratsiooni ära tule jalkakoondise liikmete peale välja elama, tainas.

  • Rainer ütleb:
    6. sept. 2010 kell 22:24

    Teate möllumehed, te võite seda janti korraldada Itaalias, tõmmake seal Kohtunikule üle küüru. Präegu sai kannatada EJL au ning kõik Me tulihingelised fännid võime tunda ennast solvatuna. Kogu vastutus on Turvameeskonna õlul, kuna nad olid nii saamatud kogu selle jama ennetamisel. EJL on piisavalt mõtlemisainet.

  • debiilik ütleb:
    7. sept. 2010 kell 00:41

    Te olete lihtsalt sitakotid.

  • Marek ütleb:
    7. sept. 2010 kell 09:02

    Deebiilik has spoken. Halleluyah!

  • Rainer ütleb:
    7. sept. 2010 kell 15:59

    Debiilik, sa oled anonüümne dick.

  • RealKing ütleb:
    10. sept. 2010 kell 13:40

    Mmm, väljakule jooksmine oli sama mõttetu kui Piiroja kollane peale lõpuvilet.Eesti peaks andma protesti selle kollase kohta ja kohtuniku tegevuse kohta.Fännid oleksid võinud kindlasti tsäkside ja toolidega kohtunikku loopida, peale mängu muidugi.Kohal käinuna nägin ülilähedalt kuidas kohtunik paska keeras.Isegi minu kõrval istunud 50 aastane tädi sai sellest aru ja imestas nii mis kole.Protestima kindlasti peaks aga effektiivselt!

 

Lisa kommentaar