header photo

Oleme vist midagi õigesti teinud

Edu asub enne tööd vaid sõnaraamatus. Foto: Heiki Rebane

Edu asub enne tööd vaid sõnaraamatus. Foto: Heiki Rebane

Ma ei saa öelda, et oleksin hardcore koondise fänn. Olen isiklikult staadionil näinud viit mängu, millest kolmel olen viibinud ajakirjanikuna, kahel aga on päris ausalt öeldes üheks faktoriks olnud vastased (Itaalia ja Brasiilia).

Tunnistan avalikult, et olen ringi käinud sinistes särkides, mis pole teps mitte Eesti sümboolikaga, vaid kirjadega “Italia” ning “Argentina”. Siiski ei saa ma öelda, et Maarjamaa jalgpall minust mööda oleks läinud.

Tööga seoses avastasin mõni aasta tagasi Meistriliiga, elukoha tõttu olen sealt leidnud omale ka lemmikklubi, mida võimaluse korral toetamas käin.

Kuigi olen rohkem välismaise vuti austaja, vaatan kindlasti igal võimalusel telekast koondise esitusi. Mäletan selgelt, kuidas umbes 5-6 aastat tagasi meresõidu ajal kõva tuulega haigeks jäin ning koju jõudes Eesti viigimängu Soomega nautisin.

Paraku jäi mul muude huvide tõttu kaemata mäng Fääri saarte vastu, Saaremaa aasta spordisündmuse, ralli tõttu nägin samuti Serbia mängust vaid teist poolaega. Aga mida ma nägin, see avaldas mulle niivõrd palju muljet, et ootasin pingsalt kõik vahepealsed päevad kohtumist Sloveeniaga.

Eilse kohtumise peal ma pikemalt ei peatuks, sest selle järel valdas mind suur pettumus. Aga sinisärke ei saa milleski süüdistada – isegi mitte Andrei Sidorenkovi, sest kõik tegid oma tööd hästi! Eilse mängu ajal tulid mulle meelde need ajad, mil koondise põhitegijate sekka kuulusid veel mängijad nagu Sergei Terehhov, Ott Reinumäe, Kristen Viikmäe jt. Head mängijad küll, aga mingi kiiks on praegusel koondisel võrreldes nendega juures.

Ei kardeta enam ühtegi vastast, olgu selleks siis Serbia või Sloveenia. Nautisin eilset mängu vähemalt sama palju kui reedest, sest mehed söötsid julgelt nagu oleksid lapsest saadik koos mänginud; ei kõhelnud vastaste ettevõtmise suhtes ning olid seda tehes edukad; kokkuvõtlikult öeldes – mängisid nagu muu lai maailm seda juba siis tegi, kui meie veel Vene okupatsiooni all olime.

Ja kuigi kaotasime, oleme jalgpallimaastikul midagi ilmselt ikkagi õigesti teinud, sest muidu poleks meil niivõrd arvukalt mängijaid välismaal, suurepäraseid tulemusi lähiajaloost ning suurt-suurt potentsiaali, mis tähistab Eesti vuti jätkusuutlikkust.

Hiljaaegu kirjutasin kirjanduse tunniks gümnaasiumi lõpukõne, mida ette valmistades mõtlesin kõvasti ka vutimaailmale.

Kallid sinisärgid, just teie olete need, kes panevad kohalike fanaatikute südamed kiiremini põksuma. Tundma uhkust selle üle, et oleme eestlased ning ei alistu kellelegi ei päriselus ega ka palliväljakul. Edu paikneb eespool tööd vaid sõnaraamatus, seega head lendu teile kõigile, sest oleme ometi õigel teel!

3 vastust postitusele: “Oleme vist midagi õigesti teinud”

  • martin ütleb:
    14. okt. 2010 kell 00:06

    ma ei saa selle artikli mõttest midagi aru ? kas on vaja kirjutada milline fänn sa oled või ei ole, mis mänge näinud ja mida pole ja lõpuks üks väike lause et oleme midagi õigesti teinud. tahan näha otsuseid valikuid arutelu, miks sa nii arvad jne. Väga kesine artikkel.

  • daft ütleb:
    14. okt. 2010 kell 20:34

    Ma ei saa selle eelmise kommentaari mõttest aru. Tahan näha arutelu, miks sa nii arvad jne. Väga kesine kommentaar.

  • martn26 ütleb:
    15. okt. 2010 kell 14:44

    See on blogi.. see on koht kuhu on õigus neil kirjutada omi mõtteid.. mina selles blogis küll midagi imelikku ei näe.. see ei ole Eesti Päevalehe või Eesti Ekspressi arvamusartikkel, see on Soccernet.ee Jalgpalliblogi, kuhu postitatakse erinevaid arvamusi, mõtteid ja väljendatakse tundied…

    Pealegi võin ma siis sulle lühidalt selle Blogi mõtte välja tuua… Eesti jalgpallikoondis on piisavalt arenenud, et enam ei kardeta mängida kellegi vastu, mille üle võiksime meie, eestlased ja eelkõige Jalgpallifännid uhked olla.. Serbia võit oli lihtsalt ulme, ning Sloveeniaga mäng ei olnud ka halb, vaid väga tasavägine õnnetu lõpuga mäng.

    Kas jäi midagi veel arusaamatuks?

 

Lisa kommentaar

Autor

  • Kristjan Lukk Kristjan Lukk
    Olen Saaremaa ja Itaalia jalgpalli tuline austaja ning minu südame paneb kiiremini tuksuma kõik, mis on seotud sini-kollaste või puna-mustade värvidega. Blogis püüan jagada omapoolseid seisukohti nii kodu- kui ka välismaisest vutist. Uskuge mind - kui miski mulle ei meeldi, siis välja ütlemata ma seda ei jäta.

Autori postitused

Teema postitused