header photo

Lõpuks sai ka Eesti olla suurriik

Pall võrgus ja töö tehtud. Foto: Hendrik Osula

Enne Liechtensteni mängu õhkus nii Eesti koondisest kui ka fännidest meeletut enesekindlust. „Me õpime võitmist,“ ütles Konstantin Vassiljev. „Häbi oleks Liechtensteinile kaotada,“ sõnas Tarmo Kink. „Võidame 4:0,“ hõiskasid fännid.

Ükskord võis tõesti Eesti end tunda kääbusriigi kõrval suure rahvana ja selle tunde olulisust näitas kasvõi ETV2-st mängu kommenteerinud Marko Kaljuveer, kes Eesti ja Liechtensteini rahvaarvu suhet mainis ilmselt kordi seitse.

Ometi väljakul rahvaarvuline ülekaal skooriliseks ülekaaluks kuidagi ei revalveerunud, kuid see tõestas kõige ilmekamalt ära, et Eesti fännid ja koondislased elasid läbi varblasest kotkaks muutumise protsessi ja said suurriigiks.

Nimelt nägime eile Lilleküla staadionil juba varasematest koondisemängudest nähtud mudelit, kus suur mängib tujutult ja väike võitleb hambad ristis enesetõestuse eest. Ainult et seekord polnud Eesti see väike, kes mänguga midagi endale lõpptulemusena tõestas. Liechtenstein oli selle mängu staar, kuid nagu ka Eesti on korduvalt enda koondise ajaloos kogenud, ei ole suure meeskonna vastu sugugi lihtne võita, kuna mängus on veel faktor X, kelleks on kohtunik.

Kes meist ei mäletaks seda tunnet, mida jättis Hispaania kohtunik Eesti vutifänni hinge, kui iga 50-50 olukorra suure Itaalia kasuks vilistas? Jättis ju tunde, nagu oleks keegi hinge s*ttunud? Aga näe, selles mängus lasti samamoodi Liechtensteini inimestele hinge, sest kolme aasta jooksul esimese võidu saamisest lahutas neid kohtunik ja üks Eesti mängija…

Eesti koondis on nimelt leidnud Konstantin Vassiljevi näol mängija, kes suudab mänge enda meeskonna kasuks kallutada. Ilmselt pole niivõrd head keskväljameest veel Eesti koondises olnudki – hea tehnikaga, väljakunägemisega ja ka tavainimesena intelligentne. Samamoodi võis varem Eesti fänn kurta, et eestlased püsivad jalgadel, kui teine ja suurem staar kukuks. Ja kui keegi üritaski kukkuda, siis tuli see nii halenaljakalt välja, et järgmine kord enam ei proovitud. Aga nüüd on meil Vassiljevi näol lisaks suurepärasele keskväljamootorile olemas ka Eesti esimene ja päris oma sukelduja.

„Võitles kavalusega penalti välja,“ kommenteeris olukorda Aavo Sarap. Ju siis. Aga kui selline teguviis heaks kiita, siis ei maksa kurta, kui järgmistes koondisemängudes, kus taas on Eesti kord ennastsalgava kääbusriigi osas olla, antakse ka olematuid penalteid. Ning ka siis võiks pettuse eest pahandamise asemel öelda elutargalt „Näe, Ronaldo/Krašic/Cassano/pane ise nimi, võitles kavalusega penalti välja.“

Seega võime nüüd mõista kõiki jalgpalli suurriike, kes meid kunagi kurvastanud on. Nii neid, kes tulevad siia mütsiga lööma, kuid lõpuks ikka kuidagi tulemuse kätte saavad, kui ka neid, kes kohtuniku mõjutamisega või lihtsalt abiga enda punktid koju viivad. Sest ka meie olime eile täpselt samasugune suurriik, kes alahindas vastast ja sai tulemuse kätte ainult tänu kohtunikule ning ise pettes.

14 vastust postitusele: “Lõpuks sai ka Eesti olla suurriik”

  • Autor ütleb:
    18. nov. 2010 kell 13:02

    võiks aru saada, et vea välja meelitamine vastaselt ja kohtunikult on kaks eri asja.

  • dannar ütleb:
    18. nov. 2010 kell 13:06

    Petmine on see ikkagi. Vassiljev ei üritanudki väravale mängida, vaid läks lihtsalt penaltit välja võluma. Kohe, kui mingitki puudet tundis, siis sirakile pikali. See pole aus ühegi meeskonna poolt ja ka meie mängija poolelt.

  • dannar ütleb:
    18. nov. 2010 kell 13:12

    ja veel, et kui oleks näiteks Itaalia mängus niimoodi penalti välja meelitatud, kuidas sa siis olukorda suhtunud oleks?

  • aarne ütleb:
    18. nov. 2010 kell 13:31

    olen kommenteerijaga nõus. kui vastaselt vea välja meelitamine on petmine, siis on seda ka need uskumatud trikid mida ronaldinho, ronaldo jms teevad. kui ronaldogi nii kukub, et keegi selga jookseb, ei ole see sukeldumine /olen siiski nõus, et vassiljev kukkus kergelt/. kui aga mängija teeb liigutuse, puudet pole ja siis kukutakse – see on minu jaoks sukeldumine. tänapäeva jalgpallis ei saa enam vigu kätte, kui ei kuku. isegi eesti madalamates liigades tuleb puute peale kukkuda, et kohtunik vilet annaks. muidu, kui sa suudad edasi joosta, hoolimata, et särgitükk 10 meetrit maha jäänud vastase pihus asetseb, ei tule vilet.

    ei ole ma kergelt kukkumise (ei omade ega vastaste) ega ka ronaldo pooldaja, aga näen asja nii lihtsalt.

  • Autor ütleb:
    18. nov. 2010 kell 14:21

    Sa tõesti tahad äelda, et Kostja on suli kuna ta ootamatult pidurdada otsustas ja vastane talle selga jooksis?

  • dannar ütleb:
    18. nov. 2010 kell 14:42

    Kohtunik poleks pidanud penaltit andma ja Kostja kukkus seal ikkagi enesealgatusllikult.

  • ni ütleb:
    18. nov. 2010 kell 15:45

    Dannar, palju sa üldse ise spordiga tegeled? Tead mida tähendab jooksu pealt kerge puude jalga? See tähendab, et kõrvaltvaatajale jääb mulje kergest kukkumisest, kukkujale aga soovimatut kehalist maaühendust.

  • Realking ütleb:
    18. nov. 2010 kell 15:48

    Milline bullshit artikkel.Minu meelest oli isegi vale, et meie poisid vanasti jäid jalgadele, kuigi särgid sodid ja käed meetri jagu pikemaks venitatud.Õige kukkumine on sama oluline nagu kõik muud võiduks vajalikud oskused.
    Sellest aga lolli artikli kirjutamine on tobe.Ma siiralt loodan, et keegi seda arvamusavaldust kuulda ei võta ning järgima ei hakka, sest midagi ebamoraalset ei tehtud.Puude oli ja nõuda Vassiljevilt iga hinna eest püstijäämist, on täiesti vale.Eriti praegu, kus paljud meeskonnad teda jälgivad ning see läheks skaudi raamatusse miinusena kirja.
    Ma soovitaks artikli autoril kolida oma Utoopiasse, kus keegi ei kuku, ei varasta, ei peksa ja kõik on alati rõõmsad ja nunnud.Saada meile postkaart sealt ja räägi elust-olust:)

  • dannar ütleb:
    18. nov. 2010 kell 15:50

    Eks ma siis kolin, aga soovitaks teil järgmine kord enda soovitusi meenutada, kui näiteks Eesti vastu selline penalti antakse.

  • aarne ütleb:
    18. nov. 2010 kell 16:11

    penalti on ju penalti. oleks samamoodi kukkunud “Ronaldo/Krašic/Cassano/pane ise nimi”, ei vaidleks ma samamoodi vastu. nende reputatsioon on lihtsalt see, mis esmapilgul vb paneb kõhklema. kukuvad need mehed tavaliselt puuteta. loomulikult respekt neile, kes iga hinna eest püsti jäävad ja tänu sellele vastase ära karistavad, kuid kui sulle selga joostakse, miks ei või selle vilju nautida. teine asi on hoopis kui ronaldo üle mark shcwartzeri (manu vs boro, kunagi ammu) astub, puudet pole, tasakaal jääb alles, ning siis kõhuli viskab. tegelikult oleks ju ilus, kui kõikidel jalgpalluritel oleks mustad putsad, identsed vormid, maailmas oleks ühte sorti pall ning passiivset suluseisu poleks olemas. aga kahjuks/õnneks on jalgpall arenenud ja tulemuse saamiseks tuleb sellega kaasa areneda.

  • aarne ütleb:
    18. nov. 2010 kell 16:17

    eesti fännina lisaks muidugi selle, et kuna mina näen eesti mänge enamasti läbi siniste prillide, siis minu poolest murdke cassano jalad kastis pooleks, daiv on see ikka.

    aga.

    siin kirjutan realistina hetkel.

  • Realking ütleb:
    18. nov. 2010 kell 18:28

    No see ongi osa jalgpallist.Ma olen kindel, tegelikult on see artikkel kirjutatud emotsioonide pealt.
    Kohtunik tegi kõik õigesti, Vassiljev tegi kõik õigesti ja virisemine antud asja osas on täiesti liiast.
    Ma saan aru, kui tõesti oleks kaitsja olnud u 2m kaugusel ja Kostja oleks pikali visanud, siis oleks tegu daivimisega.Siin oli täiesti tavaline mäng karistusalas.
    Üldse mõttetu artikkel.Tee aga youtube lahti ja otsi daivimisi.Siin on tegu sinu liialdusega ja sõna vale kasutamisega.
    Edu Utoopias:)

  • undo ütleb:
    18. nov. 2010 kell 21:18

    ma väga ei ärrituks kui eeslikasvataja püüab tõuhobuste tegemisi analüüsida elik mida pädevamat saabki arvata jõulistest kehakontaktidest indiviid, kelle enda kogemused antud vallas on sõrmed-klaviatuur tasandil?

  • Sander ütleb:
    19. nov. 2010 kell 01:47

    Väga hea lugemine. Ja selle penalti osas olen kah päri. Tore , et me nii viigi saime võib-olla see isegi oli penalti aga kui meile selline antakse siis kiruks küll kõik inimesed. Eesti fännina olin ma kogu mäng vaadates suht kuri mängijate peale ja mängus lõpus tahtsin ma tõdeda , et see kord me ei väärinud isegi viiki. See , et meil lööke rohkem on ei näita midagi. Tulemuse teevad siiski mängu tarkus ja suhtumine(see puudus täielikult). Loodan , et see mäng kellegi uue klubi leidmist ei mõjuta kuid samas võiks mõjutada , siis saab aru et pool kõvaga ei saa, tuleb pingutada alati !

 

Lisa kommentaar

Autor

  • Dannar Leitmaa Dannar Leitmaa
    Tere. Mina olen Dannar. Võibolla teate mind, sest ükskord tuli klubis üks inimene juurde ja ütles, et ma olen see ja see foorumist ja mulle meeldib, mida sina teed. Ma olen jalgpalli jälginud alates aastast 1992 ja praeguseks on lemmikuks kujunenud Hispaania. Põhjendusi ei otsi, et miks ja kuidas ja millal. Lihtsalt nii on. Kommenteerin Viasat Sport Balticus jalgpalli ja olen endine Soccerneti kõige usinam tööline.

Autori postitused

Teema postitused