header photo

„Berliini müür“ vajus aastate raskuse all kokku

Foto: sinnacle.com

Laupäeval teatas endine Itaalia koondise kapten Fabio Cannavaro oma karjääri lõpetamisest. 37-aastane keskkaitsja jääb meelde kui oma põlvkonna üks paremaid mängijaid, kuid samas leiab tema tiitliterohkest karjäärist ka rohkelt musti plekke.

Cannavaro on pärit Napolist, mis just Fabio teismeliseaastatel Itaalia jalgpalli suurkantsiks oli. Stadio San Paolo pallipoisina nägi Cannavaro, kuidas Diego Maradona ning tema hilisem meeskonnakaaslane Juventuses, Ciro Ferrara Napoli 1987. ja 1990. aastal riigi meistriks tüürisid. Seetõttu oli ka tema loogiliseks valikuks Napoli, kes talendika nooruki hea meelega enda ridadesse võttis.

Juba Napolis oli näha Cannavaro ebastandardsust – maailmas pole palju nii lühikesi (177 cm) keskkaitsjaid, kuid selle kompenseeris ta suurepärase keskendumise ja mängulugemisega ning oskas ohtlikud olukorrad juba eos klaarida. Pärast Maradona lahkumist Napolist vajas meeskond raha ning sestap müüdi Cannavaro 1995. aastal Parmasse, kus ta Euroopa jalgpalliladviku tippu tõusis.

Parmas veetis Cannavaro seitse edukat hooaega, mille jooksul võitis kaks Itaalia karikat, ühe superkarika ning UEFA karika. 1997. aastal debüteeris ta ka Itaalia koondises, kus sai põhitegijaks, osaledes pea kõigil EM- ja MM-finaalturniiridel kuni 2010. aastani välja. Vaid vigastus jättis ta 2008. aasta EM-ilt eemale.

2006. aasta maailma parim mängija

Koondises saabus Cannavaro tähetund 2006. aastal. Sellele oli eelnenud kaks tiitliteta hooaega Milano Interis, kuhu ta siirdus 2002. aastal majandusraskustes Parmast, ning kaks vähe edukamat aastat Torino Juventuses, kes oli aga äsja sattunud Calciopoli skandaali.

Cannavaro oli Itaalia koondises üks põhilülisid, kes suutis isegi vaatamata keskkaitsepartneri Alessandro Nesta puudumisele 2006. aasta MM-finaalturniiril meeskonna kaitse koos hoida. Kogu turniiri jooksul lasid itaallased enda väravasse vaid kaks palli. Cannavaro viibis turniiri jooksul väljakul kõik 690 minutit ning ei teeninud ühtegi kollast ega punast kaarti – kogu see statistika näitab Cannavaro olulisust Azzurri ridades.

Finaaliõhtul, 9. juulil osales Cannavaro oma 100. koondisemängus ning sai pärast penaltiseeria võitu Prantsusmaa üle kaptenina võidukarika pea kohale tõsta. Suurepärase esituse tõttu Saksamaa pealinnas Berliinis toimunud finaalis sai mängija endale hüüdnime „Berliini müür“. Turniiri parimate mängijate valimisel jäi ta Prantsusmaa koondise kapteni Zinedine Zidane’i järel teisele kohale, kuid aasta lõpus krooniti ta ajaloo esimese puhta kaitsjana (Lothar Matthäus seda kindlasti ei olnud – toim.) FIFA aasta mängijaks. Lisaks võitis Cannavaro Ballon d’Ori.

Viie aastaga kolmes riigis kolm klubi

Pärast MM-i ostis Cannavaro endale Real Madrid, kus tema saavutusteks kolme hooaja vältel jäid kaks Hispaania meistritiitlit ning üks superkarikas. Seejärel naasis Cannavaro Juventusesse, kuid oli seal oma varasemate Torino-päevade hale vari.

2009. aasta helgeim hetk sündis mängijal hoopis koondisesärgis, kui mees ületas Paolo Maldini rekordi, osaledes Konföderatsioonide karika turniiril oma 127. koondisemängus, Maldini saldoks jäi 126 kohtumist. Karjääri lõpetades jäi Cannavaro nimele 136 koondisekohtumist ning kaks väravat.

Pärast edutut aastat Juventuses siirdus vanameister Dubaisse karjääri viimast suurt raha teenima. Kaheaastasest lepingust mängis Cannavaro ära vaid ühe aasta ning oli sel suvel klubi vahetamas. Eriti suurt huvi näitas mängija vastu üles Inglismaa Premier League’i naasnud QPR. Täna teatas aga mees lõplikult, et põlvevigastus lõpetab tema lootused mängimise jätkamisest. 37-aastasena varises Berliini müür kokku.

Vutimaailma Lance Armstrong

Kuigi Cannavaro karjäärist on meelde jäänud palju võimsaid saavutusi ja suurepäraseid hetki, pole tegelikkus siiski nii roosiline. Cannavarot võib võrrelda rattamaailma suurnime Lance Armstrongiga, keda on kogu karjääri vältel saatnud dopingusüüdistused, kuid kes pole kunagi päriselt vahele jäänud.

1999. aasta UEFA karikasarja finaali eelõhtul sattus meedia kätte videolint, kus võis näha, kuidas Parma arstid süstivad Cannavarole tundmatut ainet. Hiljem selgus, et tegemist on ravimiga Neoton, mida kasutatakse südameprobleemide vastu. Tegemist ei olnud keelatud ainete nimekirja kuuluva substantsiga. Skandaal vaibus, kuid kahtlused püsivad tänapäevini. Sedasama videot võib aga endiselt internetiavarustest leida.

Kümme aastat hiljem sattus Cannavaro taas dopinguküttide pahameele alla. Seekord põrus ta päris ametlikult dopingutestis. Juventus, kus ta toona mängis, väitis, et tegemist on ravimiga herilasenõelamise vastu. Ravimi tarvitamiseks oli vaja küsida luba Itaalia Olümpiakomiteelt, kuid liigse bürokraatia tõttu ei jõutud seda enne aine manustamist teha. Olümpiakomitee otsustas hiljem süüdistused tagasi võtta.

Kuigi võib kahelda selles, kust sai Cannavaro oma vastupidavuse ja tugevuse, ei ole võimalik dopinguga sisse süüa täpset mängulugemist, ennetusoskust ega õigel ajal täklingutesse minemise ajastamist.

Vaatamata säratutele viimastele aastatele on Fabio Cannavaro koha sisse võtnud Itaalia maailmatasemel kaitsjate nimistus, kus figureerib üsna kõrgel. Samuti on vähe inimesi, kui üldse, kes ei pea teda 1990. aastate lõpu ning 2000. aastate esimese poole maailma üheks paremaks kaitsjaks.

2 vastust postitusele: “„Berliini müür“ vajus aastate raskuse all kokku”

  • RAIKO ORAV ütleb:
    10. juuli 2011 kell 16:33

    HEATÖÖÖ CANNAVARO; EDUKAT KOOSELU SIIS NAISEGA 🙂

  • Värav ütleb:
    14. juuli 2011 kell 23:03

    Oma pensioni auga välja teeninud..

 

Lisa kommentaar

Autor

  • Kristjan Lukk Kristjan Lukk
    Olen Saaremaa ja Itaalia jalgpalli tuline austaja ning minu südame paneb kiiremini tuksuma kõik, mis on seotud sini-kollaste või puna-mustade värvidega. Blogis püüan jagada omapoolseid seisukohti nii kodu- kui ka välismaisest vutist. Uskuge mind - kui miski mulle ei meeldi, siis välja ütlemata ma seda ei jäta.

Autori postitused

Teema postitused