header photo

Arhiiv: aprill, 2012

Kuidas ma ühe värava pärast nutsin

Kuid mees ei eksi. Uskumatult külma rahuga sörgib ta väravavahist mööda ning lükkab palli tühja väravasse. Ma võin vanduda, et mu silmadesse tõusid pisarad. See oli ülev hetk. Foto: sportskeeda.com

Tahaksin rääkida oma südamelt ühe loo, mis viimased kaks päeva mind ootamatult tugevasti on mõjutanud. See räägib jalgpallist ja kahest meeskonnast, kes mulle üldse ei meeldi.

Pean kõige selgitamiseks alustama algusest. Olen olnud tõsine Barcelona-vastane aastast 2008, kui minu lemmikmeeskond Manchester United nendega Meistrite Liiga poolfinaalis rinda pistis. Enne seda ei olnud Barca mind eriti kõigutanud, kuid siis tekkis mul oma hea Barcelona fännist sõbraga rivaliteet, mis siiamaani tuliselt kestab. Chelsea seevastu pole mulle kunagi üldse kohe meeldinud.

Need neli aastat on sellel rindel möödunud tõusude ja mõõnadega. Sellel samal 2008. aastal alistas United kahe mängu kokkuvõttes Barcelona ning tuli lõpuks Meistrite Liiga tšempioniks. Pidu oli minu õuel.

Järgmisel aastal oli kulminatsioon vägev – ManU ja Barca kohtusid lausa finaalis ning et asja veelgi vürtsitada, tegime sõbraga kihlveo – kes kaotab, ajab oma juuksed maha. Barca sai 2:0 võidu ning järgmisel päeval külastasin juuksurit mina.

Kalju või Flora?

Foto: Märt Vassiljev

Pole kahtlustki, et vähemalt sportliku poole pealt vaadates on laupäevane Kalju versus Flora senise Meistriliiga hooaja oodatuim vastasseis. Pealkirjas esitatud küsimus on vutihuviliste huulil juba aasta algusest, seda enam praegu esimese omavahelise duelli hakul.

Mõlemad on alustanud hooaega võimsalt, kui jätta välja tiitlikaitsja üks koperdamine, ning võitlevad ei rohkema ega vähema kui liidrikoha eest. Suursoosikute esimene matš on eriliselt põnev, kuna jõudude vahekorda on väga keeruline prognoosida. Avalahing peab näitama, kumb neist tegelikult hetkel paremas seisus on, kelle trumbid maksvusele pääsevad ning millised murekohad välja löövad.

Päevaks laupäev, kellaajaks 14:00 ja staadioniks Sportland Arena. Vormiliselt on tegemist Kalju kodumänguga, kuid Flora peaks end Lillekülas kodusemalt tundma. Ilmselt on aga mõlemad meeskonnad rahul, et sedavõrd printsipiaalne lahing peetakse maha Eesti parimal tehiskattel.

Mancini ei ole tippklubi materjal

Foto: connect.in.com

Roberto Mancini tool Manchester City-s kõigub rohkem kui kunagi varem. Klubi direktorid paistavad esialgu itaallase jäämise poolt olevat, kuid jutud potentsiaalsest Jose Mourinho saabumisest Manchesteri liikusid eelmisel nädalal siiski.

Manchester City suutis pikalt Premier League’i esimest kohta hoida, kuid ei suutnud kordagi Manchester Unitedit kannult raputada ning maksis selle eest valusat hinda, kui nende esimene suur kriis sattus praegu kestvasse hooaja viimasesse kolmandikku, kus vigade paranduseks enam ruumi ei jää.

Seda City toetajat, kes usub veel tiitlivõitu, võib küll väga suureks optimistiks tembeldada. Möödunud nädalatega on vahe Unitediga kasvanud juba kaheksale punktile, ja viimases kuues mängus tähendaks isegi Manchesteri derbi võit City jaoks seda, et vahe oleks viis punkti, mis tähendab,  et United peaks veel kaks mängu kaotama.

Inglise klubid peavad Kagawale tormi jooksma

Arsenal peaks kõige tähelepanelikumalt Shinji Kagawa situatsiooni jälgima. Foto: footkorean.net

Täna Saksamaa meedias välja tulnud spekulatsioon, et Shinji Kagawa kavatseb ambitsioonika Borussia Dortmundi pakutava lepingupikenduse tagasi lükata, on signaal nii Inglismaa kui ka teiste liigade tippklubidele.

Dortmundi spordidirektor Michael Zorc tunnistas, et Kagawa on “flirtimas” Inglismaa ja Hispaania klubidega ning mingil määral on see üllatav, arvestades, et seni on Dortmund näidanud, et kavatseb kasvada ja Euroopa tippu naasta. Samas, olles Kagawa talendi suur austaja, võin aru saada, miks ta ei pruugi Dortmundi arengut oodata ja tahab kohe suure sammu edasi astuda.

Inglismaa meedia väitel on Inglismaa tiimide suured eesmärgid mängijad nagu Edinson Cavani, Eden Hazard, Ezequiel Lavezzi, Radamel Falcao, Yann M’Vila ja mõned nimed veel. Kagawat pole seni väga tõsiselt ühegi klubiga seostatud.

Kuhu vantsid, Virumaa?

Narva Trans on sel hooajal tunnistanud ainult pettumusi. Foto: Hendrik Osula

Ida-Virumaa on juba Eesti Vabariigi esimesest ajast olnud alati Eesti jalgpallikaardil väga oluline tegija. Vahelduva eduga on kõrgeimal tasemel mänginud päris mitu klubi, küll vaheldumisi, küll korraga. Näiteks kaks hooaega tagasi mängis meistriliigas kolm idaviru meeskonda. Neist kaks lausa medalipretendentidena.

Ometi ei saa selle vutikantsi fännid eriti rahuliku südamega tulevikku vaadata. Kohtla-Järve klubid heitlevad esiliiga ja teise liiga piirimail. Kiviõli tugineb vaid vananevatel pealinna jõududel. Viimase paari aastakümne selge idaviru jalka liiderklubi Narva Trans on aasta-aastalt medalinõudlejate hulgas olnud, aga mille arvelt? Kuskohast tulevad need mehed, kes idaviru lippu kõrgel hoiavad? Juba päris mitmendat hooaega ei ole Narva klubil ei duublit ega isegi tõsiseltvõetavat noortesüsteemi.

Värsked postitused

Teemad

Arhiiv