header photo

Kes väärivad Eesti koondisekutset?

Foto: Imre Pühvel

Eesti koondis pidas 12 päeva jooksul 5 sõprusmängu, mida ilmestavad suureskoorilised kaotused. Vaid võit Leedu üle suudab kuidagi jalgpallifänni tuju parandada. Ometi usun, et need mängud olid vajalikud ning õigustan Tarmo Rüütli kasutatud mängijaid ning taktikaid.

Need olid vajalikud, et saada kätte pilt kõikidest koondise tasemele küündivate jalgpallurite mänguvormist ning sobitumisest Rüütli mänguskeemidesse. Järgnevalt pakun välja omalt poolt need nimed, keda Rüütli võiks algavas MM-valiktsüklis kasutada.

Väravavaht:

1. Sergei Pareiko (35)* – Loodetavasti suudab oma taset järgmised 2 aastat veel sama kõrgel hoida. Kui vigastusi väldib, siis usun, et saab sellega hakkama. Kindel esiväravavaht ning harva võib temalt näha väravaga lõppevaid eksimusi.

2. Pavel Londak (32) – Kahju, et mees on jäänud Poomi ning Pareiko varju. Tegelikult on väga heal tasemel väravavaht ning süda lööke vahele ei jäta, kui Londak väravas peaks olema. Loodetavasti saab klubitasemel praktikat ning on valmis hädakorral pingilt sekkuma.

3. Marko Meerits (20) – Valiksin tema kolmandaks väravavahiks, kuna tegu on väga perspektiivika mängijaga ning kõrgel tasemel mänguaja saamisel ei tohiks ka kahtlust olla, et tegu on parema väravavahiga kui seda on augustis 31aastaseks saav Kotenko. Sellele mehele mina koondisekutseid enam ei saadaks. Taset pole, vanust kah palju. Enne võiks oma võimaluse saada Aksalu, Lepmets või Toom. Kuigi endine Tammeka väravavaht istub praegu Floras pingil, siis loodan, et noormees saadetakse suvel Tammekasse laenule. Tartu vajab väravavahti ning Mait Toom mänguaega. Samuti võib loota, et järgneva kahe aasta jooksul tõuseb üldse mõni kaheksas puurilukk esile.

Paremkaitse:

1. Enar Jääger (27) – Võib öelda, et tegu on kõige murelikuma positsiooniga Eesti koondises, sest Enari puudumisel jääb antud kohta tohutusuur must tühimik. Kindel esinumber antud positsioonile, kuid motivatsiooni ülevalhoidmiseks võiks tõusta esile mõni perspektiivikas nooruk. Järgmised 2 aastat peaks Jääger suutma siiski oma taset hoida ning kui härra rivis, siis muret pole.

2. Tihhon Šišov (29) – Andke andeks, aga tõesti pole mitte kedagi paremat antud positsioonile võtta. Loodetavasti Nõmme Kaljus mängides suudab taastata natukenegi enesekindlust ning suudab korvata oma kiirusliku puudujäägi targa mänguga.

3. Gert Kams (27) – Eelistaksin teda Šišovile, kui ta oleks oluliselt noorem. Paraku on ka Kams Eesti ML jalgpallur, ning seega temalt mingit arengut loota on palju. Iseenesest on Kams kiirem kui Šišov, kuid kogemused räägivad praeguse Kalju kaitsja kasuks. Üldiselt ma ei nutaks, kui Rüütli otsustaks Kamsi Šišovi asemel kasutada.

Keskkaitse:

1. Ragnar Klavan (26) – Loodetavasti saab sügisel kaptenipaela kanda ning harjub koondises uue rolliga sama kiiresti kui ta seda oma südames teinud on. Sõprusmängud näitasid esimestes mängudes Klavanit ebakindlana, kuid mida mäng edasi, seda paremaks ta muutus. Minu jaoks kindel valik number üks keskkaitsesse.

2. Raio Piiroja (33) – Jah, härral vanust on, but form is temporary class is permanent. Kui suudab vigastustest paraneda ning leida endale mänguaega mõnes klubis, siis ma ei leia, miks ei võiks Piiroja veel 2 aastat koondise algkoosseisus alustada. Oma viimases koondisemängus näitas, et on vajalik mees. Usun, et saab oma probleemidest jagu ning tuleb edukalt tagasi!

3. Andrei Stepanov (33) – Tänavused koondisemängud on näidanud, et Stepanov has what it takes, olulistel hetkedel on võimeline koondist aitama ning kaitseliini paikama. Kuigi sügisel võinuks olla mänguks Iirimaaga parem valik Taavi Rähn, siis praeguseks eelistan siiski Stepanovit. Viimased 2 aastat koondise eest – teeme ära, Stjopa?

4. Taavi Rähn (31) – Soliidne meeskonnamängija. Sobib ideaalselt varukeskkaitsjaks. Keegi temalt midagi kunagi ei oota, kuid tihti kipub pigem positiivselt üllatama. Tõenäoliselt eelistab Rüütli teda Stepanovile – ka seda ei heidaks ma ette. Tegu on siiski suhteliselt võrdsete mängumeestega. Järgmised 2 aastat peaks kenasti hakkama saama. Mis saab pärast seda, jumal ka ei tea.

5. Igor Morozov (23) – Meeskonna kaitseliin vajab ka noori mängumehi. Kahe aasta pärast on Stepanov ja Piiroja 35, Rähn 33. Keegi peab meid 2016. aasta EMile ka vedama. Loodetavasti saab Morozov klubitasandil vähe kõrgemale edasi liikuda, et suudaks veel areneda ning miks mitte juba MM-valiktsüklis algkoosseisu tõusta. Bärengrubi ja Palatu saadaks mina samadel kaalutlustel koju nagu Kotenko – vanust on, potentsiaali mitte. Kui on tõesti oluline mäng ning kedagi paremat võtta pole, siis pangu pealegi Bärengrub või Palatu mängu. Muidu aga võiks eelistada Reintami, Kiidroni või mõnda kolmandat tulevikumeest.

Vasakkaitse:

1. Taijo Teniste (24) – Mees sai võimaluse põhimeheks tõusta pärast seda, kui Klavan lükati keskkaitsesse. Kutt kasutas võimaluse ära ning on paistnud koondisemängudes silma kiire ja tehnilise mängijana, kellelt võib oodata head panust ka lisaks kaitsmisele ründes. Tegelikult on olukord vasakkaitses sama nutune kui paremkaitses, head varuvarianti pole. Loodetavasti suudab Taijo oma taset veelgi tõsta ning hoida koondise vasakkaitsja kohast kinni veel kaua. Muidugi kui just keegi veel parem tema asemele ei tule.

2. Dmitri Kruglov (28) – Aga ma ei oska ka kedagi teist sellele positsioonile pakkuda. Klavan sellel positsioonil enam mängida ei taha, Šišov ei saa isegi paremal äärel hakkama, Sidorenkov on tundunud veel ebakindlam, koondisepiirimail mõnda noort ka näha pole. Kurb. Eks siis loodame, et Teniste saab igas mängus 90 minutit.

 

Foto: Imre Pühvel

Lõhkuv poolkaitse:

1. Aleksandr Dmitrijev (30) – Tahame seda või ei taha, ka see positsioon on suhteliselt kehvasti kaetud koondises. Keegi meist ei kiida kunagi Dmitrijevi mängu – samas pole ka kedagi teist asemele võtta. Loodetavasti saab klubitasandil praktikat ning suudab oma endise taseme taastada ning pakkuda koondises vähe paremaid mänge kui ta seda viimasel ajal teinud on.

2. Martin Vunk (28) – Veidi ründavam mängija Vunk näitab kohati paremat minekut kui Dmitrijev, kuid siis jälle on kasutu nii ründavas kui ka kaitsvas faasis. Kui Vunk veel Eesti MLis mängis, siis oli näha, et härra peab kiiremas korras välismaale saama, muidu mandub siin täielikult. Rõõm on näha, et nüüd välismaale pääsedes on suutnud koondise eest kohati häid mänge teha. Samas vundamenti tema peale ehitada ei saa. Loodetavasti suudab mõni noor talent Vungi koondisekutsed teenitult endale saada.

3. Sergei Mošnikov (24) – Mäng Leedu vastu näitas, et suudab meie mängu ehitada ning vastaste oma lammutada väga hästi. Kuigi paljud tahaksid liigitada teda loovate poolkaitsjate nimekirja, siis mina tahaks kasutada mitmekülgset Mošnikovi kaitsva poolikuna. Ta oskab mängu lugeda ning sööta, vajadusel ka musta tööd teha. Tundub, et meie niigi hõredale keskväljale on üks lisaoptsioon juurde tekkimas. Kui tuleval hooajal Poola kõrgliigas platsile ka saaks, siis loodan, et Rüütli hakkab Mošnikovi temast vanematele ja kogenumatele Dmitrijevile ja Vunkile eelistama. Mingit neljandat valikut antud positsioonile on raske näha. Puri oleks hädavalik ning Tenno ja Kaljumäe pole veel selleks valmis.

Loov poolkaitse:

1. Konstantin Vassiljev (28) – Kahju, et Kostja nii vana juba on. Eesti koondise kõige vajalikum mees. Mees, kes suudab vajadusel mängu üksi ära teha. Ilma tema platsinägemiseta, tehnikata ning söötudeta oleks Eesti koondis hambutu nagu 90aastane naabriproua. Tema geniaalsust on raske ülehinnata.

2. Joel Lindpere (30) – Vaatamata kadunud aastatele on ta neis üksikutes mängudes näidanud, et tehnikat ning platsinägemist tal on. Ehkki kiirus pole enam see, mis lubaks teda äärel mängitada, on tarvis ka koondises kedagi, kes suudaks Vassiljevit kuidagigi asendada. Peale Lindpere ma ei näe kedagi, kes selleks praegu võimeline oleks.

Ääremängijad:

1. Ats Purje (27) – Tehniline paremäär, kes on näidanud, et suudab otsustavatel hetkedel mängu enda peale võtta ning värava ära lüüa. Kuigi kiirust ja tehnikat on tal vähem kui Puril, siis minu jaoks tundub Purje stabiilsem. Seetõttu kasutaksin mina Purjet paremal äärel põhikoosseisus.

2. Tarmo Kink (26) – Arvan, et Kink on hea ning omapärane relv meie koondises. Ma ei arva, et Kink nõnda laisk või kehv tiimimängija on nagu enamus – tõsi, tal on omad puudused, kuid minu arvates tulevad need pigem algkoosseisus välja. Kinki võiks kasutada vahetusmängijana, sest oma parimad mängud koondise eest on ta üldjuhul teinud vahetusest sekkudes. Kui poiss saaks endale klubi, kus regulaarselt mänguaega saada ning väravaid tagudes enesekindlust kasvatada, siis usun, et oleme ühe asendamatu mängumehe võrra taas rikkamad.

3. Sander Puri (24) – Kuigi Puri kõrghetkeks loetakse Kakalt palli äravõtmist, siis mina usun, et antud mäng Brasiilia vastu polnud ime. Arvan, et enesekindluse taastumisel ning regulaarse mänguaja saamisel klubijalgpallis leiame ka Puri näol ühe asendamatu kiire ning tehnilise ääremängija, keda saab kasutada mõlemal äärel ning isegi keskväljal. Puri töötahe on igatahes imetlusväärne.

4. Siim Luts (23) – Kui Flora üks parimaid mängijaid saaks nüüd ka välismaale, siis võiks temast veel täitsa asja saada. Oma vähestes koondisemängudes on näidanud, et tema tase on täiesti piisav ning temaga võib ning tuleb arvestada kui ühe regulaarset mänguaega nõudva mängijaga. Loodetavasti hakkab Rüütli Lutsu vasakpoolikus eelistama Kruglovile ning Konsale. Konsat tegelikult ei tahaks ma tähtsates koondisemängudes kunagi näha. Taset pole, potentsiaali samuti mitte. Peitre tase vähemalt praegu ei tundu küll A-koondise tasemel olevat. Ehk Luigend, Toomet, Subbotin või keegi neljas suudab kunagi esinduskoondise tasemele tõusta?

Ründajad:

1. Henrik Ojamaa (21) – Sõpruskohtumised näitasid, et šerif on tõesti tasemel ning Motherwelli mängudes nähtav tase on reaalne. Seda on rõõm näha, sest Operi tasemel väravamasinat pole silmapiiril eriti näha olnud. Nüüd on siis lootused pandud Ojamaa peale. Noormehe suhtumine on korras nii platsil kui ääres. Väljakul rabab tööd teha vähemalt saja kreeklase jagu ning tehnikat ja kiirust jagub samuti.

2. Sergei Zenjov (23) – Eelnevatel aastatel on loodetud Zenjovi peale sama palju kui nüüd loodetakse Ojamaa peale. Peamiseks küsimuseks jääb paraku siinkohal mitte Zenjovi mänguoskus vaid tervis. Põlvevigastused on alati tõsised ning võivad mängijatele väga sügavad jäljed jätta. Loodetavasti Zenjovi tervis järgmised 10 aastat on kui terasest ning teda saadab edu nii koondises kui klubis. Usun, et tema duo Ojamaa või Operiga töötab hästi.

3. Andres Oper (34) – Paljud tahtsid Operit juba maha kanda, kuid nüüdsete sõprusmängudega näitas ta, miks ta on koondise eest nõnda palju väravaid löönud. Kaimar Saag võib ju palju rabeleda, kuid kui ta õigel ajal õiges kohas olla ei oska ning palli võrku panna ei suuda, siis pole koondisesse ka asja. Loodetavasti püsib Oper tervena ning saab oma viimases valiktsüklis produktiivne olla nii skoorimisel kui söötmisel.

4. Vladimir Voskoboinikov (29) – Viimased sõprusmängud on näidanud, et Voskoboinikovis on midagi. Paljud ütlevad, et temal pole kiirust – kuid minu arvates on seda ometigi rohkem kui Ahjuperas või Neemelos. Kuna meie koondis ainult kiirete ja tehniliste mängijatega hakkama ei saa, siis on tarvis ka kedagi, kes palli maha suudab võtta ning ees hoida. Selleks ma arvan, et sobib Vosko paremini kui temast aeglasem Ahjupera. Neemelo ei lähe üldse arvesse. Noored ründajad nagu Tamm, Prosa, Anier ja Alliku – peate oma aega veel natukene ootama.

*vanus algava MM-valiktsükli alguses

6 vastust postitusele: “Kes väärivad Eesti koondisekutset?”

  • Marker ütleb:
    8. juuni 2012 kell 13:13

    Lapselalin.

  • Mart ütleb:
    8. juuni 2012 kell 13:30

    Üldjoontes nõus. Tervet Piirojat oleks vaja.

  • skoor ütleb:
    8. juuni 2012 kell 15:27

    Kui nüüd reaalselt vaadata keda proovis Rüütli koondises siis jätab ikka soovida jah Ojamaa ja Kiidron olid nagu proovitavad aga ülejäänud oli juba vana kaader kes ennegi koondist nuusutanud.
    Ma pigem oleks soovitanud kasutada noori mängijaid kel perspektiiv ka tulevikus koondises mängida.Minule isiklikult meenutab hetkel ML -is mängiv Levadia kunagist Levadiat kust tulid koondisse Vassiljev,Dmitrjev,Kruglov ja Sisov jne..Ja muidugi Florast rääkides siis sealgi noori andekaid mängumehi peale tulemas.
    Vaatates praegust koondist siis silma jääb juba vanus.
    Jah ründes ei tohiks meil lähiaastatel probleeme olla aga kui Rüütli ei proovi noori kes silmapiiril Eesti liigast siis läheb ka meil kitsaks just neil kohtadel ehk siis pool ja kaitse.
    Ma isiklikult näen palju noori keda oleks võinud proovida juba sõprusmängudes nii Levadiast kui ka Florast.Õnneks või kahjuks ei küündi veel sinna Kalju mängijad.Kaljus pole silmnähtavalt just kõige nooremad mängijaid.
    Nii,et minu isiklik soov oleks näha mägjaid kes on arenemis järgus ja noorusulikud ja kiired.
    Ei ole sel ML häda midagi kõik meie mängijad on siit välja kasvanud ja mida varem anda neile mänguaega ka seda suuremus võimalus ja kergem on enil leida välismaal endale meeskond.

  • mina ütleb:
    8. juuni 2012 kell 15:46

    Sergei Zenjovi oleks tagasi vaja , kuna teda oleks kindlasti vaja ja koos Hendrik Ojamaaga oleks ta väga hea ründepaar ja kaks väga kiiret , kes oskavad vastased üle joosta !

  • Autorile ütleb:
    8. juuni 2012 kell 16:08

    Autor – ei saa sinuga nõus olla selles osas, et Eesti koondis sai kõik suureskoorilised kaotused (kui Leedu välja arvata). 1:2 Soome (sh kaks korda latti löödud) – see oli ülinapp kaotus! 1:3 Horvaatiale – kaheväravaline kaotus on suureskooriline. Jah, 0:4 Ukrainale ja 0:4 Prantsusmaale on suured kaotused ilma kahtluseta, aga neid on viiest 2, mitte viiest 4 nagu sinu avalõigust mulje jääb.

  • Siim Pulst ütleb:
    11. juuni 2012 kell 15:08

    to skoor. Oleks tahtnud tõesti nooremaid mehi näha sellistes testmängudes, aga kuna sõprusmängude seeria kattus U-21 valikmängudega, siis oli valik mõistetav.

 

Lisa kommentaar

Autor

  • Silver Lulla Silver Lulla
    Olen Soccerneti portaali liige olnud üle viie aasta, 2011. aasta septembrist olen siin ka töötaja. Jalgpalliga olen teleri ning interneti vahendusel olnud pikalt seotud. Lemmikute hulka kuuluvad lisaks Eesti koondisele ka Tartu Tammeka ja Pärnu Vaprus. Välismaa jalgpallist pakub mulle enim pinget Itaalia jalgpall. Jalgpalliga olen seotud ka muruplatsil. Olen Rahvaliiga võistkonna JK Nirvaana asutaja ja esindaja. Blogis leiab tõenäoliselt aegajalt minu kirjutisi just eelnimetatud teemade kohta.

Autori postitused

Teema postitused