header photo

Oh ei, Tammeka jääb püsima. Juhhei, Tammeka jääb püsima!

Tere Tartu, head-aega Viljandi. Foto: Imre Pühvel

Mul oli väga kurb meel, kui Tartu Tammeka langes Meistriliigast välja. Ja mul on veel kurvem meel, kui Tammeka jäetakse ikkagi püsima. Esimest korda elus elasin Meistriliiga hooaja lõpus ühele klubile kaasa, ometi oleks nende püsimajätmine suur pettumus.

Selline pidi olema blogiposti avalõik vahetult pärast hooaja lõppu. Õnneks või kahjuks ei jõudnud ma ajapuuduse tõttu seda lugu valmis kirjutada. Piisavalt usaldusväärsete allikate kaudu levis juba enne Meistriliiga viimast vooru (ehk enne püsimajäämisheituse lahendust) info, et sportlikult ilmselt langev Tammeka jäetakse kõigest hoolimata kõrgliigasse alles. Jutt oli vaid sahinate tasemel ja mitte kindlas kõneviisis, aga signaalid olid küllalt selged, et julgesin väiksemas ringis omakorda mitteametlikult välja öelda: 90% kindlalt läheb see nii.

Tol hetkel olin väga pettunud. On meil spordiliiga või heategevusüritus? Milleks üldse tabelit pidada, las klubid toksivad niisama omavahel ja hooaja lõpus jalgpalliliit otsustab, kes on väärt meistritiitlit, eurosarjakohti ja kõrgliigakohti. Miks me üldse kajastame mingit olematut püsimajäämisheitlust, kui peaks kajastama hoopis püsimajätmisheitlust – kes juhib hetkel tabelit Eesti jalgpallile vajalikkuse arvestuses. Ja nii edasi.

Kõigepealt selgitus, miks ma Tammekale kaasa elasin. Esiteks on Tartu kuulumine kõrgseltskonda Eesti jalgpallile tõesti väga oluline. Teiseks on Tammeka erinevalt teistest püsimajäämisheitlust pidanud klubidest püsinud Meistriliigas pildil kõik viimased kaheksa hooaega, mil mina olen (küll neutraalselt) Eesti liigajalgpallile kaasa elanud. Kolmandaks ja ilmselgelt tähtsaimaks: seitsmest Soccernet.ee tänavusest tegevtoimetajast viis paikneb praegu Tartus, olgu siis päritolu, ülikooli või mõlemaga seoses. Ning neljandaks vähemtähtis põhjus, et olen isegi üliõpilasajal paar-kolm aastat Tartus veetnud.

Soccerneti portaali seisukohalt olnuks Tammeka langemine Esiliigasse totaalne ressursside raiskamine ja seda vist ka kogu Eesti jalgpalli seisukohalt, sest tudengid on üks aktiivsemaid ja ettevõtlikumaid tegelasi ning kui see potentsiaal (ilmselt sobib siia näitena ka ToetanTammekat.eu) kasutamata jääks, oleks see kurb mis kurb. Rääkimata löögist regionaalsele jalgpallile ja klubile endale.

Igatahes, olles kaheksa aastat kajastanud Eesti liigavutti neutraalse jalgpallifännina (ja sellest piisas põnevuseks absoluutselt), leidsin natuke omakasupüüdlikel põhjustel ühtäkki lemmiku, kellele kaasa elada. Ja see oli tõesti põnev, nagu iga Tartule pöialt hoidnud inimene kinnitada võib – kuidas nad suutsid rongi alt peaaegu välja tulla, näitasid viimases ringis kõigile hambaid ja tegid uskumatuid tagasitulekuid. Draamat nagu korralikus action-filmis!

Ometi olin pettunud, kui Tammeka tõenäolisest päästmisest kuulsin, sest draama point ongi elulisuses. Kord võidad, kord kaotad, see on elu ja see on jalgpall. Kui kurb kui see ka ei oleks, tuleb sellega leppida ja edasi minna. Kui Tammekal tuleb hooaeg Esiliigas ära kannatada, siis tuleb seda teha. Kui Soccernetil tuleb reportereid 36 vooru järjest teistesse linnadesse sõidutada, siis tuleb seda teha. See ei ole tore, aga just see annabki nii olnule kui tulevasele selle tõelise väärtuse. Kui ilmub võluvitsaga ingel, kes laiba silmapilgutusega ellu äratab, on see omamoodi näkkusülitamine kõigile, kes elu ja surma heitlusele kaasa elasid. Selle kujundiga armastatakse tähtsaid jalgpallimänge ikka illustreerida ja mitte päris ilma asjata.

Miks see oli imelik ja miks see on halb

Tammeka püsimajäämise või püsimajätmise juures on kaks kummalist asjaolu. Esmalt tuleb öelda seda, et meistrivõitluste juhendi kohaselt on kõik absoluutselt korrektne: FC Viljandi (FCV) loobudes kõrgliigakohast on Tammeka kui lõppenud hooaja kõrgeima kohaga klubi esimene pretendent nende kohale.

Aga. Esiteks väidetakse siin-seal, et Viljandi Tuleviku tõusmise korral Esiliigasse pidi kahe aasta eest nende aseaineks loodud FCV niikuinii oma koha loovutama, nii et Tammekale vabanenuks koht igatepidi. Varasemaid selleteemalisi teadaandeid ja intervjuusid lugedes ei tule see aga kuskilt nii otseselt välja – pigem jääb mulje, et Tuleviku tõusmisel tippjalgpalli plaaniti viia FCV uue piirkonna, Hiiumaa lipu alla. Peale mängupaiga ei omanud FCV oma nimega mingit sisulist seost, nii et Flora järelkasvuvõistkonna jätkamiseks kõrgliigas ei oleks see lahendus kedagi imestama pannud.

Ja teiseks ajastus. Kui see oli tõesti nii selge, et Tuleviku tõusmisel Esiliigasse loovutab FCV enda koha, siis miks räägiti sellest avalikult alles pärast üleminekumänge, mil oli selge nii Tuleviku tõusmine Esiliigasse kui ka Tammeka positsioon vabaneva koha esimese nõudlejana? Võitnuks Meistriliiga üleminekumängud Rakvere Tarvas, pidanuks juhendi kohaselt saama vabaneva koha hoopis Tallinna Kalev. Ning kaotanuks Tulevik Esiliiga üleminekumängud, polnuks varasematele teadetele põhinedes mingit alust Viljandit Meistriliigast kaotada.

Kõik läks aga sobivalt ja ööpäev pärast üleminekumängude lõppu öeldi juba avalikult välja ilmne stsenaarium, mille kohaselt Viljandi loobub ja Tammeka võtab nende koha üle. Kui ei oleks nii läinud, siis kas oleks läinud käiku plaan B, ei saa me ilmselt kunagi teada. Faktilist alust selle väitmiseks ei ole, aga kuna tegemist on blogiga, võin avaldada oma arvamust – Tammeka püsimajäämine oli pigem avalik saladus kui asjaolude kokkusattumus. Umbes samasugune avalik saladus nagu oli eelmisel talvel Pärnu Linnameeskonna püsimajätmine Esiliigasse Lasnamäe Ajaxi arvelt. Seda sosistati juba hilissügisest alates ning oh imet – vahetult hooaja eel ei väljastatud Ajaxile Esiliiga litsentsi, kuigi nad olid sama armetus olukorras saanud aasta varem Meistriliiga litsentsi.

Seejuures ma ei vaidle absoluutselt vastu sellele, et Ajaxi väljaheitmine Esiliigast oli Eesti jalgpallile üldiselt kasulik – Meistriliiga põhjakoristaja tase vastas napilt teisele liigalegi. Ja tavaolukorras ei kõhkleks ma hetkegi, et eelistada Tartu klubi kõrgliigas FCV taolisele meeskonnale (rõhutan – üks on klubi ja teine on meeskond).

Need ei olnud kellegi omakasupüüdlikud otsused, vaid jalgpallile kasupüüdvad otsused. Aga sellegipoolest otsused – ja spordis ei peaks maksma mitte kellegi arvamus, vaid tulemused väljakul. Küsimus on sportlikes printsiipides ja liigasüsteemi järjepidevuses. Erinevalt teistest Eesti pallimänguliigadest on jalgpall saanud oma klubivuti püramiidiga uhkeldada. Kui Tammeka jäeti liigasse püsima lihtsalt sellepärast, et neid peetakse tugevamaks või Meistriliigale kasulikumaks, siis ei ole seal midagi pistmist püramiidiga, vaid see oli kellegi subjektiivne valik.

Lõbus pilge Soccerneti foorumist

Miks see on siiski aktsepteeritav

Niisiis olin Tammeka püsimajätmise suhtes väga kriitiline. Siis tuli aga vahele üks uskumatult skandaaliderohke nädal, mis näitas valusalt kätte, et praegu on palju tõsisemaid probleeme, mille pärast muretseda.

Kihlveoskandaalidest ei jäänud puutumata ka FCV (jällegi mitteametlik info) ning see võib olla ka üheks põhjuseks selle vangerduse taga. Kui võistkonna ümber puudub kogukond, siis muudab see pettuste ahvatlusele järeleandmise palju lihtsamaks. Vaevalt likvideeritakse FCV just sellepärast, et mõni mängija on olnud petuskeemidega seotud, aga ohumärgiks on see ometi. Kui lisada identiteeditusele juurde ka (võimalik) avatus pettustele, siis ei kõlagi Viljandi koha andmine Tammekale enam nii vastuvõetamatult.

Omaette küsimus on muidugi see, kas nii väikses riigis saabki liigasüsteemi profiklubidele mõeldud tipp puhtalt sportlikel alustel normaalselt toimida. Viimased märgid (parimate amatöörklubide tugevnemine ja sisuline tõusmine poolproffideks) annavad lootust, et on. Küll aga, vaadates pea igal talvel toimuvaid klubide loobumisi, lagunemisi, ühinemisi – rääkimata ohtratest nimevahetustest –, siis tuleb vist tagantjärele tunnistada, et Meistri- ja Esiliiga suurendamine kümnele klubile oli 2005. aastal ennatlik.

Väiksemaks muuta liigasid enam ei saa, sest see oleks paljude klubide jaoks väga ebapopulaarne otsus. Aga eeldusel, et pürgime edasi profiliiga suunas, siis ei saa viimasel ajal arutatud Meistriliiga edasine laiendamine küll kõne alla tulla. Tuleb lihtsalt loota, et jõuame lähiaastail lõpuks sinnamaale, kus kümneliikmelised Meistri- ja Esiliiga toimivad probleemideta ega kurna enam klubisid liialt. Näiteks suur osa Esiliiga võistkondi võitles terve tänavuse hooaja vältel koosseisuprobleemidega, viimases voorus oli varumeestepingil keskmiselt 3,8 meest, kahe meeskonna väravat kaitsesid väljakumängijad ning varuväravavaht oli luksus, mida said omale lubada vaid pooled meeskonnad.

Lisades sellele üldpildile kihlveopettuste probleemi, mille tegelikku ulatust võime ainult aimata, ei paistagi ühe iseseisva, toimiva ja korraliku kogukonnaga klubi aitamine Meistriliigasse enam nii halvas valguses. Pigem on kurb see, et selliseid otsuseid tuleb teha.

Lõpetuseks võtsin kokku “anomaaliad” liigadevahelistes liikumistes pärast 2005. aastal kümneliikmelistele liigadele üleminekut:

2005/06
Esiliiga: Pärnu Pataljoni JK loobus, Lelle SK (uue nimega Tulevik II) jäi püsima üleminekumängude kaotusest hoolimata.

2006/07
Meistriliiga: Tartu Maag ja Tartu Tammeka ühinesid, Viljandi Tulevik jäi püsima üleminekumängude kaotusest hoolimata.
Esiliiga: Narva Trans II, Kohtla-Järve Lootus ja JK Dünamo loobusid, FC Elva jäi püsima viimasest kohast hoolimata.

2007/08
Kõik normaalne!

2008/09
Meistriliiga: FC TVMK lagunes, Tallinna Kalev jäi üleminekumängude asemel püsima, Pärnu Vaprus pääses viimasest kohast hoolimata üleminekumängudele.
Esiliiga: FC TVMK II lagunes, Tartu Maag Tammeka II loobus kohast, Lasnamäe Ajax pääses viimasest kohast hoolimata üleminekumängudele ja jäi seal kaotusest hoolimata püsima, Tartu Santos loobus kohast, Nõmme United loobus üleminekumängudest, Viljandi Tulevik II pääses Esiliigasse teise liiga kolmanda kohaga.

2009/10
Esiliiga: Nõmme United ja Viljandi Tulevik II loobusid kohast, FC Flora II ja Rakvere Flora jäid väljalangemisest hoolimata püsima.

2010/11
Esiliiga: Tartu HaServ loobus kohast, Emmaste loobus üleminekumängudest, Valga Warrior jäi üleminekumängude kaotamisest hoolimata püsima.

2011/12
Esiliiga: Lasnamäe Ajaxile ei antud litsentsi, Pärnu jäi üleminekumängude kaotusest hoolimata püsima.

2012/13
?

Lisaks suurem hulk nimevahetusi ja väiksem hulk totaalseid koosseisumuudatusi.

Nagu näha, siis kaheksast aastast vaid ühel on kõik toiminud normaalselt. Eelkõige toidavad seda kurba statistikat Esiliigasse tõusmisest loobunud klubid. Järeldus – meil ei ole veel piisavalt klubisid, kellele tipptase või selle lävi jõukohane oleks. Ning kuni liigadevaheline liikumine stabiilselt toimima ei hakka, tulebki aegajalt leppida taoliste kunstlike vangerdustega.

Meistriliiga tulevase aasta koosseisu vaadates on alust loota, et vähemalt seal saab “anomaaliate” aeg nüüd läbi.

 

Lisa kommentaar