header photo

Fänniblogi: Saaks juba Amsterdami!

Foto: Jaanus Nuutre

Äratuskell heliseb teravalt, on aeg luugid avada. Vaadates telefoni, särab vastu 03.55. Esimene mõte: “Kas tõesti need tuhanded kilomeetrid bussis on seda väärt?” Välja astudes tervitavad krõbe külm ja vinguv tuul. Esimesed vaprad on juba enne mind kohal, bussi veel pole.

Läheb umbes 15 minutit ja saabub meie sini-valge ratsu. Kõik on elevil, kuid samas kuuldub juba, et tahaks kodus tagasi olla… Tundub, et selline pikk bussireis pole mitte ainult mulle vastukarva, vaid ka teised ei ole just kõige entusiastlikumad. Buss aga väljub ülima täpsusega, uksed saavad kinni kell viis ja liikuma hakkame 05.01.

Pärnu on esimene sihtpunkt, sest sealt tuleb pardale veel kuus võitlejat. Kilomeetrid lausa lendavad, taustaks on pandud Eesti-Vene sõprusmäng, Operi mõlema tabamuse peale teeb buss kõva kisa ja positiivsus kasvab. Läti pole enam kaugel. Kui Eesti läbisime kahe peatusega, siis naabrite juures tuli neid juba neli… mis see Leedu veel toob?

Kell on 11.20 ja jõuame leedu söögikohta, pikem pooletunnine peatus, ühe jõudsime juba ka piiril ära teha. Ahjaa, rääkides piirist, siis kaks tegelast jäid napilt Eesti-Läti omal juba maha, aga õnneks märkasime varakult ja saime nad pardale tagasi. Tuleb veel Leedu ära kannatada ja ees ootabki “imeline” poola. Bussis juba liiguvad jutud, et “Polška” venib nagu tatt. Ööbimine on igastahes Lodzi linnas, Tallinnast sinna on 1100km…Seega kõvasti üle poole veel jäänud, hoiame vaimu kõva ja tuju hea!

100km poolas sees ning juba kõigil kopp ees. Veniva tati teooria pidas paika, uskumatu riik ikka teede poolest. Jookseme veidi ka ajaga võidu, et hotelli jõuda, kusjuures hotell on tervenisti meie päralt, nii et Eesti fännid hõivavad üheks ööks endale isikliku hotelli. Hommikul meid sinna ilmselt tagasi ei oodata…

Vahepeal on meie tegevuse vastu huvi tundnud ka juba Delfi ning tervitused tulid V Sektorile ka Flora kontorist. Siinkohal ongi hea moment vastutervitusi teha. Fännid tervitavad koduseid kaasvõitlejaid, toredat Poola rekkameest, kelle kärus olnud mullikad meile tervituseks väljaheiteid lasid, ning nüüdseks juba Hollandisse jõudnud Žuravski autotiimi, mille pardal ka legendaarne Rootsi Kunn. Ahjaa, maailmarändur Kadi-Riin saab veel eraldi tervitused. 19 tundi hiljem olemegi jõudnud hotelli, vahepeal on olnud mitmeid peatuseid ja sekeldusi ka ametivõimudega. Hetkel mõtleme aga ainult magamisest … saaks juba Amsterdami!!

 

Lisa kommentaar