header photo

Fänniblogi: Punased laternad ja 0:3 kaotus

Foto: Jaanus Nuutre

Küll on hea lõpuks Amsterdamis olla! Kuna kohapeal saab olla vaid veidi üle ööpäeva, siis otsustasime väiksema seltskonnaga kohe esimesel õhtul linna peale minna.

Punased laternad ning õhus leviv kanepi “aroom” on siin Amsterdamis möödapääsmatud. Samm paremale, vasakule või otse, üldse pole vahet. Pläru on pea igal teisel inimesel hambus. Akendest mööda kõndides kutsuvad noored näitsikud sind meelalt sisse, riietatud on nad vaid imepisikestesse bikiinidesse. Nende pilk on sama kutsuv kui kevadine päikesekiir. Nõrgema mehe võtab see kindlasti jalust. Uurides siis, kui palju ka teenus maksab, öeldakse, et kokkuleppe küsimus, aga kuldne kesktee on 50€.

Kuna kell on saanud pool kolm öösel ning seljataga on ülipikk bussireis, otsustame seltskonnaga, et aeg on tänaseks õhtu lõpetada ning vaim hoopis mängupäeva õhtuks välja puhata. Taksoga hotelli on 12km ehk 30€.

Mängupäeva hommik! Elevus on suur, ärgata on raske, kuid südalinn lausa kutsub end avastama. Kiire hommikusöök hotelli restoranis “soliidse” 10€ eest ning 45min hiljem olemegi Amsterdami võlusid avastamas. Suveniiripoed on siin üksteise järel, kuid ennast tuleb manitseda mitte esimesest sisseoste tegema. Nimelt mida sügavamale kõnnid, seda odavamaks hinnad lähevad. Ostud tehtud, lähedastele ja endale suveniirid ostetud, on aeg kokkulepitud kogunemisbaari minna. Pubi on suurepärane, õhkkond sõbralik ning muusika super. Isegi kohalik politsei, kes millegi pärast pidevalt mööda kõrtsi “sõelub”, on rõõmsameelne ning soovib õhtuks edu. Kuna aga kotid on kõigil sisseostudest pungil, tuleb enne mängule minekut hotellist läbi käia ning paunad sinna jätta. Amsterdam Arena poole otsustame minna taksoga. Ummikute tõttu tuleb hinnaks suts üle 40€.

Kuna sellel mängul täidan ka reporteri kohustusi Soccernet.ee- le, siis fännidega mul rohkem asja koos olla pole. Pressiala leidmine on paras tingel-tangel. Kõigepealt otsi õige sisse pääs, siis reisi neljandale korrusele, siis teisele tagasi. Pärast kolme ust leian selle õige, mis viib maagilisele “punasele joonele”. See joon juhatab mu pressiruumi. Et aga pressiruumist tribüünidele pressialasse saada, tuleb justkui varuväljapääsu treppidest ronida kuus korrust kõrgemale. Ühesõnaga paras sammumine seal Arenal.

Mäng, nagu juba teate, lõppes 3:0 ning tuju tuli vaid mängujärgsete kommentaaride küsimisteks ning üleskirjutamiseks positiivne hoida. Pärast seda ootas mind veidi linnapeal möllamist ning “fantastilised” 2200km tagasi Tallinna. Ega muud polnudki, kui sammusin üksipäini rongijaama, ostsin politsei abiga pileti ning sõitsin kesklinna teiste juurde. Hommikul äratus kell 07:00 ning väljumine kell 08.00, jõuab ilusti hommikust süüa. Hüvasti Amsterdam, ahoi Saksamaa/Poola…

 

Lisa kommentaar