header photo

Top 20: märkimisväärsed üleminekud

Foto: captainwag.com

Kuigi klubid on selleks hooajaks enda mängimised lõpetanud, ei tähenda see seda, et meeskonnad ei tegutseks. Enne uue hooaja algust tahavad paljud klubid enda ridu uute ja põnevate mängijatega täiendada, et uuel hooajal suurte tiitlite eest võidelda.

Paljud meeskonnad on juba sel hooajal mõned staarmängijad enda ridadesse toonud: Radamel Falcao liitus AS Monacoga ja Neymar Barcelonaga. Kuid sellega tehingud kindlasti ei piirdu. Alates 1. juulist on kindlasti võimalik näha veel paljusid tippmängijaid klubisid vahetamas.

Järgnev TOP 20 on koostatud varasemate aastate märkimisväärsematest üleminekutest. Pingerea koostamisel sain nädala jooksul tagasisidet 37-lt inimeselt, kellest igaüks mingil määral enda arvamust avaldas. Suuremad jalgpallihuvilised ei vaadanud ainult viimaste aastate jooksul toimunud üleminekuid, vaid läksid isegi aastakümnete tagusesse aega, kus toimusid mitmed väga olulised ja vastuolulised tehingud.

Küsitletutele esitasin omaltpoolt ühe kriteeriumi – ei tohtinud arvestada selle suve üleminekuid. Küll võis juba valida jaanuaris tehtud üleminekute vahel.

Ülejäänud kriteeriumid, millel nende otsus põhines, oli nende valida. Polnud vahet, kas üleminek on meelde jäänud positiivse või negatiivse külje pealt, kas nende otsuse tegemisel mängis rolli raha või mängija panus enda uude meeskonda või hoopis kui palju sai üleminek meedias tähelepanu.

TOP 20 märkimisväärsed üleminekud:

20. Diego Forlan (Independent – Manchester United; 2002. aasta; 8,1 miljonit eurot)

Diego Forlani kirjeldamiseks on vaja kasutata väga palju erinevaid omadussõnu. Ohtlikus, täpsus, suur võitlusvaim, liikuvus, oskuslikkus, suur tahejõud, hea väravalööja, tugevus, jõud – neid sõnu on palju. Forlani karjäär Euroopas ei alanud aga hästi. Lõuna-Ameerikas särama löönud täht tõmbas endale Euroopa klubide tähelepanu, kui ta Argentiinas Independentis mängis. Inglise klubi Middlesborough kontakteerus Argentiina klubi ning mängija esindajaga, et andekas uruguaylane jalgpalli sünnikoha klubiga liituks. Nii siis lendaski Forlan Inglismaale, et Boroga liituda. Kui aga Forlan oli Inglismaale kohale jõudnud, siis hakkas tema vastu huvi üles näitama ka Manchester United, kes lubas Independentile pakutu summa üle trumbata. Kui Boro oli lubanud, et nad maksavad Argentiina klubile 8,1 miljoni euro suuruse üleminekutasu 18 osas, siis Man Utd lubas seda ühe korraga teha. Lisaks pakuti Forlanile ka suuremat palka. See panigi uruguaylase enda plaane ümber mõtlema ning liitus Punaste Kuraditega.

Forlan mõtles, et ta on teinud õige otsuse, kuid ei. Ta sai küll Fergusonilt võimaluse ennast tõestada, aga mees ei olnud investeeringut väärt. Tal ei õnnestunud Inglismaal läbi lüüa, kuid ta ei tahtnud ka kodumaale naasta. Hispaania meeskond Villarreal pakkus Forlanile õlekõrre, mille ründaja ka vastu võttis. Hispaanias lõi Uruguay koondislase täht särama ning Kollase Allveelaeva eest mängides saavutas ta ka liiga parima väravalööja tiitli. Sealt edasi liikus ta Atletico Madridi ja siis Milano Interisse. Nüüd on Forlan tagasi Lõuna-Ameerikas, kus ta esindab Brasiilias Internacionale värve. Diego Forlan valiti 2010. aasta MMi parimaks mängijaks.

19. Thierry Henry (Juventus – Arsenal; 1999. aasta; 13 miljonit eurot)

Thierry Henry näitas aastate jooksul Monaco eest suurepärast väravalöömise oskust ja pole siis ime, et Itaalia klubi Torino Juventus andeka prantslase enda meeskonda tõi. Aga Itaalia jalgpall on väga erinev sellest, mida Prantsusmaal mängitakse ning see ei võimaldanud Henry’l seal kohaneda ning vaid pool aastat hiljem liitus prantslane Inglismaa klubiga Arsenal, kus ta saavutas praeguse kuulsuse. Henry oli üks eestvedajaid, kui Arsenal võitis liiga ühtegi mängu kaotamata. See on saavutus, millega pole ükski teine klubi Inglismaal hakkama saanud.

Henry on mitmel korral olnud ka Inglise liiga parim väravalööja ning aastal, mil ta lõi liigas üle 30 värava, oli ühtlasi legendaarse inglise ründaja Alan Sheareri viimane aasta Newcastle eest. Shearer jäi sellel aastal väravalöömises teisele kohale.

Kuigi Henry võitis Arsenaliga mõned tiitlid, siis saavutas prantslane Meistrite liiga võidu Barcelonaga, kelle ta oli kaks aastat varem Arsenali eest mängides finaalis kaotanud.

18. Alan Shearer (Blackburn Rovers – Newcastle United; 1996. aasta; 17,7 miljonit eurot)

Newcastle’i enda poiss, kes liitus enda kodulinna klubiga pärast seda, kui ta näitas Blackburni ja Inglismaa koondise eest üles uskumatult head väravalöömisvormi. Inglismaa number üheksa skooris mitmel korral nii klubi kui koondise eest väga tähtsaid väravaid ning oli omal ajal üks hinnatumaid ründajaid. Ta oli koos Michael Oweniga, siis noor ja talendikas ründaja, 2002. aastal Inglismaa koondise põhiründepaar, aidates enda koondise veerandfinaal, kus õnnetult hilisemale võitjale Brasiiliale kaotati.

17. Johan Cruyff (Amsterdami Ajax – Barcelona; 1973. aasta; 1,5 miljonit eurot)

Enne kui Johan Cruyff 1973. aastal Barcelonaga liitus, ei olnud Hispaania klubis varem mitte ühtegi hollandlast mänginud. Juulis 1971. aastal esimeseks hollandlasest Barcelona treeneriks saanud Rinus Michels oligi just see, kes Cruyffi klubisse tõi. Sel ajal ajasid hollandlasest ründaja allkirja taga mõlemad Hispaania suured Barca ja Real Madrid. Cruyff otsustas Barcelona kasuks, kuna ta ei tahtnud mängida klubis, mida seostati Hispaania diktaatori Francisco Francoga.

Cruyff lõi viie aasta jooksul Barcelona eest 48 väravat 143 mängus. Pärast teda on Barcelonas mänginud teised sellised tuntud hollandlased nagu Marc Overmars, Patrick Kluivert, Frank De Boer, Ronald Koeman, Johan Neeskens, Philippe Cocu, Mark van Bommel, Giovanni van Bronckhost ning isegi Cruyffi poeg Jordi, kellele isa pani katalaani nime armastusest Kataloonia vastu.

16. Wayne Rooney (Everton – Manchester United; 2004. aasta; 30 miljonit eurot)

Kui Wayne Rooney hakkas endale Inglismaal nime tegema, siis püstitas ta mitmeid rekordeid, millest mõni püsib tänapäevani. Ta on siiamaani Inglismaa koondise läbi aegade kõige noorem väravalööja, ta oli ka vahepeal pikalt kõige noorem mängija, kes on esindanud Inglismaa põhikoondist (selle rekordi lõi üle Theo Walcott) ning lisaks on Rooney koos Beckhamiga kõige enam koondise eest punaseid kaarte teeninud mängija, olles minema saadetud kahel korral.

2004. aastal, vaid 17-aastasena, Euroopa meistrivõistlustel koos Michael Oweniga inglaste edurivi juhtides lõi Rooney neli väravat. Pärast seda ei läinud kaua aega, kuni Manchester Unitedi peatreener Sir Alex Ferguson noore ja talendika inglise ründaja meeskonda tõi. Tema eest käidi välja 25,6 miljonit eurot, mis on siiamaani rekordsumma, mis on alla 20-aastase mängija eest välja käidud. Suur investeering on ennast aga ära tasunud ning üheksa aastaga on Rooney teinud 278 mängu ja löönud selle ajaga 141 väravat.

15. Sol Campbell (Tottenham – Arsenal; 2001. aasta; tasuta)

Armastatud kangelasest Juudaseks. Nii võib kirjeldada Campbelli olukorda, kui ta lahkus Tottenham Hotspurist enda Põhja-Londoni rivaali juurde. Campbell oli Spursis kinnitanud enda koha kui põhikeskkaitsja ning kandis vahepeal ka kaptenirolli, kuid kui tema leping Tottenhamiga hakkas lõppema, ei olnud inglane valmis seda pikendama, kuna ta tahtis Euroopa klubiturniiridel kaasa lüüa. Mitu kuud varem oli Campbell öelnud, et ta ei hakka kunagi Arsenali eest mängima, aga ometi oli just Arsenal see, kuhu Campbell mängima siirdus. Ja just Arsenalis saigi Campbell maailma üheks parimaks keskkaitsjaks. Tulihingelisemad Tottenhami fännid pole Campbellile siiamaani andestanud. Neil pole ka selleks põhjust.

14. Eric Cantona (Leeds United – Manchester United; 1992. aasta; 1,4 miljonit eurot)

1992. aastal sai Manchester Unitedi peatreener Sir Alex Ferguson hakkama kõige suurepärasema tehinguga klubi ajaloos. Leeds United oli just valitsev inglise meister ning nad olid üks tugevamaid meeskondi liigas, kui otsustati enda parim mängija maha müüa. Kogu tehing sai alguse sellest, et Leeds võttis ühendust Unitediga, et küsida Dennis Irwini saadavuse kohta. Manchesteri klubi esindajad ütlesid, et Irwin pole saadaval, kuid samal ajal avaldasid nemad enda soovi lisada meeskonda ründaja ja sellepärast tehtigi päring Eric Cantona kohta. Leeds oli nõus prantslast müüma ja nii saigi Ferguson enda ridadesse klubis hiljem legendi staatusesse tõusnud ründaja vaid 1,4 miljoni euro eest.

13. Zlatan Ibrahimovic (Inter – Barcelona; 2009. aasta; 46 miljonit eurot + Samuel Eto’o (20 miljonit))

Kõik klubid on teinud tehinguid, mida nad on hiljem pidanud kahetsema. Samamoodi tegi seda Barcelona 2009. aastal, kui tehti enda ajaloo suurim diil, kui koondsummana 66 miljonit eurot maksit Interile Ibrahimovici teenete eest. Asja teeb halvemaks veel asjaolu, et diili ühe osana liikus vastupidises suunas nende mitme varasema hooaja parim väravalööja, Kameruni koondise ründaja Samuel Eto’o. Barcelona sai kindlasti halvema tehingu osaliseks, kuna sel ajal hinnati mõlemaid mängijad sama summa väärilisena, kuid Barcelona ei oleks saanud enda ihaldatud rootslast, kui nad poleks sinna juurde ka maksnud 46 miljonit eurot.

Ibra karjäär Barcelonas oli ebaõnnestumine. Pärast suurt üleminekut suutis ta Hispaanias vastu pidada vaid ühe hooaja, pärast mida ta siirdus AC Milani ridadesse. Selle ühe hooaja vältel mängis rootslane 29 mängus ja lõi 16 väravat. Pole paha, aga siiski oli tema panus Barcelonas niivõrd väike, et üleminek oleks ennast ära tasunud. Hetkel mängib rootslane Prantsusmaal Paris Saint Germaini klubi eest.

12. Gianluigi Buffon (Parma – Juventus; 2001. aasta; 51 miljonit eurot)

Maailma parim väravavaht itaallane Gianluigi Buffon pole alati mänginud samat positsiooni. Kui noor Buffon enda karjääri alustas, siis oli ta enda noortemeeskonnas poolkaitsja rollis. Kuid ühel turniiril, mil nende meeskonna kõik väravavahid vigastada said, astus Gigi postide vahele. Ta oli siis 14. Kolm aastat hiljem aga tegi Buffon juba Serie A-s debüüdi Parma meeskonna eest. Ta oli siis 17. Võttis veel paar aastat aega, mil Buffon kinnitas enda rolli kui Parma meeskonna esiväravavaht ning 2001. aastal, pärast Zidane’i müüki, otsustas Torino Juventus andeka noore väravavahi enda ridadesse tuua. Juventus pole kunagi pidanud kahetsema, et nad sellise summa väravavahi eest välja käisid. Peale mitmete individuaalsete auhindade võitmist (üheksa korda valitud maailma parimaks väravavahiks) on Buffon kroonitud ka maailmameistriks – 2006. aastal Itaalia koondisega.

11. Zinedine Zidane (Juventus – Real Madrid; 2001. aasta; 75 miljonit eurot)

Üks oma aja suurimaid üleminekuid. Juba sel ajal jalgpallilegendi staatuses olnud prantslasest poolkaitsja otsustas minna Itaalia „Vana Daami“ meeskonnast Hispaaniasse „Kuninglikku klubisse.“ Seal asus ta koos mängima selliste meeste nagu Luis Figo, Raul Gonzalezi, Fernando Morientesi ja Jose Maria Gutiga. Hiljem liitusid meeskonnaga veel brasiillasest ründaja Ronaldo ja inglasest poolkaitsja David Beckham.

Zindane’i kõige eredamaks hetkeks Reali eest jääb kindlasti 2002. aastal Meistrite Liiga finaalis löödud ülepuusa värav Bayeri Leverkusenile, mis tagasi hispaanlastele 2:1 võidu ja ühtlasi Meistrite Liiga võidukarika, mis on siiamaani jäänud nende viimaseks.

10. David Beckham (Manchester United – Real Madrid; 2003. aasta; 35 miljonit eurot)

Kes siis poleks kuulnud sellest, et kui Beckham veel Manchesteris mängis, siis läksid tema ja peatreener Sir Alex Fergusoni omavahelised suhted käärima ning ühel momendil viskas Ferguson Beckhamit butsaga, mis riietusruumis maas vedeles. See oli väidetavalt tekitanud inglasest poolkaitsjale ka kulmuhaava. Selle kõige põhjus oli Beckhami muutumine liiga suureks staariks ja tema globaalses fenomenis. Beckham tegeles liialt palju enda turundamise ja reklaamidega ning tema panus meeskonda Fergusoni arvates vähenes. Šotlane otsustas siis Beckhami maha müüa, kuna mõlemad mehed olid liiga uhked, et enda viga tunnistada. Real tahtis sel ajal hea meelega enda staaridearmeed suurendada ning tegi Unitedile pakkumise. Pakkumine ei pidanud suur olema, sest Man Utd tahtis inglasest lahti saada. Beckham sai siis järgmise paari aasta jooksul koos mängida Zidane’i ja Figoga. Kuid kuna Barcelona valitses siis Hispaania jalgpalli, suutis Beckham alles enda viimasel hooajal liiga võita. Pärast seda liitus ülitäpse jalaga inglane MLS’i klubi Los Angeles Galaxy’ga.

9. Carlos Tevez (Manchester United – Manchester City; 2009. aasta; täpne summa teadmata)

Ei leia palju selliseid mängijaid, kes Manchester Unitedist Manchester Citysse ja vastupidi oleksid liikunud, aga Carlos Alberto Tevez seda tegi. Corinthiasest West Hamiga liitunud Tevez hakkas koheselt näitama, et ta saab Inglismaal hakkama. Tema jõuline ja kiire mängustiil sobisid Premier League’i hästi. Pärast seda, kui West Hamil ei õnnestud tiitleid võita, liitus argentiinlane Man Utd-ga ja sai seal mõned tiitlid juba enda esimesel hooajal. Ta oli teinud õige otsuse. Aga tülid treeneri Sir Alex Fergusoni ning raskused kohanemisega punaste meeskonnas panid Tevezi suurema palga eest ühest Manchesteri otsast teise liikuma.

City eest mitmeid häid mänge ja väravaid löönud argentiinlane sattus taas pahandustesse, kui ta Meistrite liiga mängus Bayerniga keeldus platsile minemast. See viis selleni, et klubi määras Tevezile trahvi ning siis City peatreeneriks olnud Mancini ei lasknud Tevezil üle poole aasta meeskonna eest mängida. Räägiti küll argentiinlase müügist, kuid Tevez on siiamaani City klubis alles.

8. Ruud van Nistelrooy (Manchester United – Real Madrid; 2006. aasta; 24 miljonit eurot)

Omal ajal koos Ronaldo ja Henryga maailma üks parimaid ründajaid olnud hollandlane Ruud van Nistelrooy tekitas avalikkuses palju küsimusi, kui tuli välja, et ründaja tahab meeskonnast lahkuda. Real oli teadlik, milline suurepärane ründaja Ruud on ning inglastele tehti omapoolne pakkumine, mis lõpuks viiski van Nistelrooy Inglismaalt Hispaaniasse. Van Nistelrooy jätkas Hispaanias sama võimsalt väravate löömist, kui ta oli seda Inglismaal teinud. Real Madridi jaoks oli tegu suurepärase ostuga, aga Manchester Unitedi jaoks väga halva otsusega mees maha müüa. Hea seegi, et nad teda mõnele liigakaaslasele ei müünud.

7. Andy Carroll (Newcastle United – Liverpool; 2011. aasta; 41 miljonit eurot)

Siis kui Torres oli Liverpooli särgi Chelsea oma vastu vahetanud tekkis punastel küsimus, kes hakkab neil väravaid lööma. Mitmed kiired kõned ja kontakt erinevate meeskondadega viis selleni, et inglane Andy Carroll läks suure raha eest teise klubisse. Newcastle oli küll alguses Liverpooli pakutud 35 miljonit eurot tagasi lükanud, kuna Carroll oli meeskonna parim väravalööja, kuid kui pakkumist suurendati 6 miljoni võrra, oli Newcastle nõus meest müüma. Paar tunniga jõuti ka mängijaga isiklikes tingimustes kokkuleppele. Kuid mida ei olnud, oli Carrolli läbimurre Liverpoolis. Mees ei suutnud näidata pooltki sellest vormist, mida ta Newcastle’is näitas ning varsti saadeti ründaja West Hami laenule. Nüüd paistab, et ta on West Hami paigale jäämas. Londoni klubi on inglase eest valmis lauale käima 24 miljonit eurot, aga sellele vaatamata oli Carroll Liverpoolile ebaõnnestunud ost.

6. Fernando Torres (Liverpool – Chelsea; 2011. aasta; 59 miljonit eurot)

Kui Torres 2011. aasta jaanuarikuu lõpus Chelseaga liitus, tuli see kõikidele üllatusena. Torres oli just sadamalinna klubi eest vigastusest naasnud ja polnud veel väga vormiski, kui Chelsea klubi venelasest omanik Roman Abramovitš otsustas Liveroolile teha pakkumise, millest nad ei saanud keelduda. Esimese pooleteise aasta jooksul, mil hispaanlane Londoni klubi eest mängis, ei olnud Torres suurem asi ründemees. Aga nüüd, 2012/13 hooaja teisel poolel tõusis Torres meeskonna parimaks väravalööjaks ning on hakatud rääkima ka Barcelona meeskonna huvist hispaanlase vastu.

5. Lionel Messi (Newell’s Old Boys – Barcelona; 2000. aasta; tasuta)

Neli korda järjest maailma parimaks jalgpalluriks valitud Lionel Messi on tõusnud läbi raskuste maailma tippu. 11 aastaselt diagnoositi Messil kasuhormooni puudulikus, mis on põhjustanud tema lühikese kasvu (siiski 4 cm pikem kui Maradona). Omal ajal pakkus River Plate Messile lepingut, kuid nad keeldusid igakuiselt tasumast ravikuludeks minevat 900 dollarit. Küll aga andis väikesele poisile võimaluse Barcelona, kes oli nõus maksma Messi ravikulud, kui see Hispaaniasse tuleb. Nii läkski väike Lionel koos enda isaga Hispaaniasse, siis veel teadmata, et poiss vallutab maailma.

Erinevate allikate kohasel loetakse nüüd Messi väärtuseks 260 miljonit eurot. Põhjus, miks mehe üleminek on alles viidenal kohal, on see, et paljud ei teadnud, et Barca soetas Messi noorelt, mitte poiss ei liitnud ise noorteakamdeemiaga viie või kuue aastaselt.

4. Robin van Persie (Arsenal – Manchester United; 2012; 27 miljonit eurot)

Arsene Wenger on üks väheseid tippklubi treenereid, kes püüab meeleheitlikult noorte tulevikulootustega tulemusi saavutada. See tal ei ole õnnestunud. See aga tähendab seda, et paljud staarmängijad lähevad tiitlite võitmiseks teise meeskonda. Seda tegi ka Robin van Persie, kes 2012 aasta augustis vahetas “Kahurite” särgi “Punaste kuradite” oma vastu. Ülemineku teeb märkimisväärseks see, et tegu on kahe konkureeriva meeskonnaga, mitte küll tiitlitele, aga liigas madistatakse korralikult, ning et hollandlane osteti 29. aastasena pea 30 miljoni euro eest. Sellises vanuses mängija kohta võib see palju olla, kuid ta on ennast Manchester Unitedis selle summa väärilisena juba tõestanud.

3. Ronaldinho (PSG – Barcelona; 2003. aasta; 30 miljonit eurot)

Pärast Brasiilia koondise suurepärast MMi 2002. aastal otsustas vastne Barcelona president Joan Laporta noore Brasiilia pallivõluri Prantsusmaa pealinnast Hispaania Kataloonia regiooni pealinna tuua. Kuigi Laporta oli enda valijatele lubanud David Beckhami allkirja, siis Ronaldinho ostmine alustas Barcelona Euroopa palliplatside valitsemise aega. Barcelona särgis mitmeid väravaid ning auhindu võitnud brasiillane valiti ka 2004. ja 2005. aasta maailma parimaks mängijaks. Tema oli aastaid tagasi Barclonas samasugune meeskonna juht nagu on praegu Lionel Messi.

Barcelonas mängimise perioodil suutis Ronaldinho võita kõik individuaalsed ning meeskondlikud tiitlid, mida võita annab. Peale Meistrite liiga võidu ning maailma parimaks mängijaks valimise, võitis brasiillane ka parima Euroopas mängiva jalgpalluri tiitli, Hispaania liiga, karika ja superkarika, klubide maailmameistrivõistluse esikohakarika ning palju muud. Ronaldinho on üks väheseid jalgpallureid, kes on kõik suuremad tiitlid võitnud. Isegi Messil pole neid kõiki, kuna tal pole õnnestunud koondisega maailmameistriks tulla. Hetkel pallib Ronaldinho kodumaaklubis Atletico Mineiro.

2. Luis Figo (Barcelona – Real Madrid; 2000. aasta; 60 miljonit eurot)

Omal ajal kõige suurema meediakajastuse saanud ja siiamaani paljudel Barcelona fännidel meeles olev üleminek. Kataloonia klubi fännide poolt armastatud portugallane muutus pärast seda üleminekut justkui kataloonia rahva vaenlaseks. Väga niru käik Figo poolt, kuid kui kuskil rohkem raha makstakse, siis pole otsust raske teha. Kuigi Barcelona toetajatele ei meeldinud tema käitumine, siis Figo ise ei pea enda otsust kahetsema, sest Realis mängides kuulus ta meeskonda selliste nimedega nagu Zidane, Beckham ja Ronaldo, kes, tõsi küll liitusid meeskonnaga hiljem, kuid sellele vaatamata moodustati koos üks hirmuäratavamaid ründeliine tolle aja jalgpallimaailmas.

1. Cristiano Ronaldo (Manchester United – Real Madrid; 2009. aasta; 92 miljonit eurot)

Pole mingi üllatus, et vastajad selle tehingu kõige enim kordi valisid. Tegu on maailma suurima üleminekuga jalgpalli ajaloos. Samuti on Ronaldo panus Real Madridile olnud märkimisväärselt suur, kuid see ei ole taganud talle veel maailma parima jalgpalluri tiitlit. Cristiano Ronaldo investeering on ennast igati ära tasunud, sest ta on Realis näidanud suurepärast väravalöömisvormi. Tal on hetkel Hispaania klubi eest rohkem väravaid kui mänge. See on jalgpallis väga harukordne. Lisaks tahab Florentino Perez teha Ronaldost maailma enimteenivamat mängijat, pakkudes portugallasele aastapalgaks uskumatud 30 miljonit eurot. Sellist raha pole ükski jalgpallur veel palgana teeninud.

Veel märkimist väärivaid üleminekuid:

Väga palju pakuti selliseid üleminekuid, mida paljud inimesed ei tea ja mis sellepärast ka pingeritta ei mahtunud. Aga neid vaadates ja kaaludes tahaks veel mõned välja tuua.

Üheklubimängijana tuntud uelslane Ryan Giggs, kes on terve enda karjääri Manchester Unitedis mänginud, alustas enda jalgpalluriks saamise teekonda hoopis Manchester City ridades, kus ta väga noorena mõni aasta hiljem Unitediga liitus. Tema oli ka üks esimesi Fergusoni nii öelda kuldse generatsiooni mängijaid koos Paul Scholesi, David Beckhami ning Gary Neville’ga.

Sarnane stsenaarium oli ka hispaanlasel Raul Gonzalezel, kes väga väiksena alustas jalgpalli mängimist teise Madridi suure Atletico eest, kuid kes kaks aastat hiljem Madridi Reali siirdus. Seal saavutas ta legendi staatuse ning võitis väga palju erinevaid tiitleid. Lisaks on Raul ka Meistrite liiga läbi aegade parim väravalööja, kuid ei tasuks unustada, et mõned väravad on sealt ka Schalke eest mängides tulnud.

Jean-Marc Bosman on endine Belgia jalgpallur, kes on teinud tänapäeval võimalikuks mängijate vaba liikumise üleminekuturul. Pärast viieaastast kohtulahingut saavutas ta võidu, mis võimaldas mängijatel otsustada enda ülemineku ja klubidevahelise liikumise pärast nende lepingu lõppemist. Enne seda tuli vaba agendi ehk klubita mängija eest tasuda üleminekusumma sellele meeskonnale, kus mängija varem mängis.Bosman, kes polnud jalgpallurina midagi erilist, viis tahtejõu ja sihikindlusega läbi revolutsiooni üleminekute osas.

8 vastust postitusele: “Top 20: märkimisväärsed üleminekud”

  • Oooo ütleb:
    26. juuni 2013 kell 23:25

    Tevez ei liikunud Manust Citysse, vaid ta oli West Hamist Manus laenul ning kui laenuleping lõppes, siis West Ham müüs ta Cityle 29 miljoni euroga.

  • Uuuu ütleb:
    27. juuni 2013 kell 09:22

    Shearer ei mänginud enam pärast 2000. aastat koondises. Samuti polnud ta oma viimasel hooajal liiga edukuselt teine väravakütt. Toona lõi ta “vaid” 10 väravat ning sellega nii kõrgele väravaküttide tabelis ei platseeruta.

    Sealt edasi pole jõudnud lugeda.

  • psh ütleb:
    27. juuni 2013 kell 10:12

    Lisaks ka:
    * Van Der Sar (Fulham->ManU)
    * Ronaldo (PSV->Barca-Inter->Real)
    * F.Lampard (W-Ham -> Chelsea)
    * Drogba (Marseille -> Chelsea)
    * Roy Keane (N.Ham -> ManU)
    * O.Kahn (Karlsruher -> Bayern)

    jne

  • Xavi ütleb:
    27. juuni 2013 kell 16:36

    psh – neid üleminekuid on tõesti veel väga palju, mis on inimestele meelde jäänud, aga pingeritta said need, mida vastajad enim pakkusid. Osad sinu poolt mainitud tehingud käisid ka küsitlusest läbi, aga mitte piisavalt kordi, et tabelisse saada.

  • Xavi ütleb:
    27. juuni 2013 kell 16:38

    Uuuu – ma vaatasin Sheareri asja ka üle. Sul on õigus. Shearerit 2002 enam koondises polnud. Owen oli ees koos Heskey’ga.

  • asdasd ütleb:
    27. juuni 2013 kell 20:52

    väga premierikeskne on see asi,

  • saiko ütleb:
    14. aug. 2013 kell 02:33

    Kust krdi kohast sa need summad välja oled võlunud ? Ja nagu juba mainiti , siis Tevez liitus Cityga West Hamist.

  • väv ütleb:
    26. dets. 2013 kell 21:30

    esiteks õpi kirjutama. kurat, nagu hälbega

 

Lisa kommentaar