header photo

Kas traditsioonilised suurturniirid jäävad minevikku?

Varssavi rahvustaadioni ehitus Euro 2012 jaoks läks maksma üle 400 miljoni euro, kuid staadionit kasutatakse äärmiselt harva, kuna Varssavi suurim klubi Legia mängib kodumänge Pepsi Arenal. Foto: poland2012.net

Tänavuse Konföderatsioonide karika ajal on Brasiilias puhkenud rahutused, mille üheks põhjuseks on see, et FIFA nõudmiste tõttu on Brasiilia ametivõimud kulutanud sadu miljoneid, et ehitada jalgpallistaadioneid, millel korraldada 2014. aasta maailmameistrivõistlused.

Samal ajal on riigi igapäevaeluks vajalik infrastruktuur eesotsas koolide ja haiglatega kohalike arvamuse kohaselt kõike muud kui piisav. Kõige suuremat kriitikat on saanud Brasiilia pealinnas Brasilias asuva Mane Garrincha nimelise staadioni pea pool miljardit dollarit maksma läinud ümberehitus, sest linnas puudub oma suur jalgpalliklubi ning väiksemad meeskonnad ei suudaks isegi mitmepeale kokku saada piisavat keskmist külastajatearvu, et 71 000 mahutav staadion täita.

FIFA puhul on otseloomulikult arusaadav, et maailmameistrivõistlusi tahetakse korraldada headel staadionil, et piletimüügist võimalikult suuri tulusid teenida, sest sellised turniirid hoiavad maailma jalgpalli praegusel kujul elus, ent senine mudel tähendab seda, et riikide ring, kellele ei oleks maailmameistrivõistlused üle jõu käiva peo korraldamine ja ehitatud staadionitest oleks nõutud suurustes ka tulevikus kasu, on äärmiselt väike ning tõenäoliselt piirduks see umbes 10 nimega.

UEFA otsustas hiljuti, et Euroopa meistrivõistlused toimuvad 2020. aastal üle mitme Euroopa linna ning kuigi jalgpallifänni jaoks on see veidi ebamugav, tuleb tõele näkku vaadata ja tunnistada, et see võibki olla suurturniiride tulevik. Miljardite eurode kulutamine selleks, et ehitada pooltühjana seisvaid staadione, mis ei saa alati isegi suurturniiri enda mängudeks täis, ei ole mitte mingil juhul mõistlik.

Too variant, mille järgi toimuks suurturniir mitmes linnas üle suurema piirkonna ja puuduksid selged korraldajariigid, tundub aga palju efektiivsem, sest üksikuid riike, linnu ja klubisid, kelle puhul tasuks ühe-kahe 30 000 kohta või enam mahutava staadioni ehitamine vähemalt mingil mõistlikul määral ära, peaks olema piisavalt, et turniirile korraldajate leidmine ei ole samasugune peavalu kui näiteks Euro 2020 puhul. Nii saavad suurturniirid teinekord jõuda ka paikadesse, kuhu neil muidu mitte mingil juhul asja poleks: seehulgas lähemale ka meile. Praeguse seisuga peaks Eesti koondise poolehoidja lootma siiski Helsingi, mitte Tallinna, peale, sest meie jaoks pole ratsionaalne isegi unistada 30 000 inimest mahutavast staadionist, sest riik on täis mängijaid lõhkuva kattega kunstmuruväljakuid ning puuduvad korralikud sisehallid, rääkimata sellest, et me ei täida isegi koondisemängude ajal oma Euroopa mastaabis tillukest rahvusstaadionit.

Nii FIFA kui ka UEFA peavad oma südametunnistusele koputama ja hindama enne igat suurturniir, kas kindlatele riikidele korraldusõiguste andmine on ka korraldajate endi jaoks majanduslikult jõukohane. Seda isegi siis, kui need riigid ise väga aktiivset huvi üles näitavad.

Üks väljakutse, mis UEFA-l ees seisab, on see, kuidas korraldada 2020. aasta Euroopa meistrivõistlused sellisel viisil, et see osavõtjatele mugav oleks. Selge on, et turniir tuleb ära jaotada mõistliku suurusega piirkonna vahel nii, et meeskondade kui ka fännide rännakud saaksid olema enamvähem loogilised, odavad, kiired ja vähekurnavad.

2 vastust postitusele: “Kas traditsioonilised suurturniirid jäävad minevikku?”

  • madis ütleb:
    27. juuni 2013 kell 17:03

    õnneks 2018 ja 2022 MMid toimuvad kohtades, kus sõna “rahapuudus” on vähemasti riigijuhtide jaoks tundmatu. Aga see massiline uute staadionite ehitamine on küll suht mõttetu, eriti kui raha napib.
    Isiklikult ei saagi aru, miks Hispaania juba väga ammu pole suurturniiri korraldanud. Inglismaagi korraldas MMi viimati eelmise sajandi keskel. Põhimõtteliselt kaks vähest riiki (lisaks vast Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia), kellel paugust 10 heal tasemel staadionit välja käia. Hetkel Hispaanias muidugi masu, aga mis segas 10 aastat tagasi või Inglismaad isegi praegu?

  • Tauri ütleb:
    27. juuni 2013 kell 18:24

    Üks sõna – korruptsioon.

 

Lisa kommentaar

Autor

  • Tanel Tursk Tanel Tursk
    Olen Soccernet.ee seltskonna üks pikemaajalisi liikmeid ja praegune välismaa toimetaja. Minu peamine huvi on Itaalia jalgpall, kuid olen loomulikult kursis nii Eestis kui ka mujal välismaal toimuvaga.

Autori postitused

Teema postitused