header photo

Hiljutisest kihlveoskandaalist ehk quo vadis Eesti jalgpall?

Kuidas hoida andekaid noori jalgpalli juures? Pilt on illustratiivne. Foto: Brit Maria Tael

Ligi kuu aega tagasi lahvatanud kihlveoskandaal, kus kaks noort Tallinna Kalevi mängijat Sander Karu ja Elvis Liivamägi üritasid väidetavalt mängutulemusega manipuleerida, tekitas meedias elavat furoori. Nüüd, kui skandaali olemust on natukene seeditud ning on selge, et lähiajal antud teemal enam midagi uudset ilmselt ei toimu, oleks paras aeg analüüsida nii selle kui ka teiste sarnaste juhtumite tagamaid ning pakkuda välja võimalusi, kuidas taolisi skandaale tulevikus vältida/ennetada. Analüüsi käigus tuleb muuhulgas välja ka minu visioon Eesti jalgpalli võimalikest arenguteedest tulevikus ning tegelikult keskendubki suurem osa järgnevast arutelust just Eesti jalgpalli tulevikule.

Alustuseks mainiksin veel ära, et kuni avalikkuse ette pole toodud viimase kihlveoskandaali konkreetseid tõendeid, siis proovin antud juhtumi osas hoida võimalikult neutraalset meelt. Seega käsitlen kihlveoskandaali kui probleemi rohkem üldisemalt ning antud juhtumist võtan kaasa vaid Aivar Pohlaku tõdemuse, et taolisi juhtumeid on Eesti jalgpallis viimaste aastate jooksul olnud veel mitmeid. Samuti mainiksin, et järgnevad arvutused ei pruugi kõik sajaprotsendilist tõde näidata, kuid siiski on need avalikkusele kätte saadava info põhjal võimalikult täpsed. Arvutuste peamine eesmärk ongi ligikaudsete suurusjärkude välja toomise läbi teema selgemaks tegemine.

Igatahes, mis siis on see eelmainitud imerelv, mis võiks teoorias aidata Eesti jalgpalli mitmel rindel ning samal ajal leevendada ka kihlveoskandaalide kerkimise ohtu tulevikus? Vastus on avalikkusele ilmselt üpriski uudne, kuid näiliselt lihtne ja konkreetne – noormängijatele motiveeriva palga maksmine Eesti Jalgpalli Liidu poolt.

Noormängijana kvalifitseerub siinkohal ja ka edaspidi mängija, kelle sünniaasta on 1991 või hiljem (ehk siis 22-aastased ja nooremad mängijad). Valisin just sellise vanuse, sest harvad ei ole juhused, kui andekad noormängijaid loobuvad püüdlusest saada profijalgpalluriks hiljemalt kahekümnendate aastate alguses, tihti isegi varem. Palgasüsteem keskendukski just sellele, et need andekad noored jalgpalli juurde jääks. Palka makstes oleks ülemine piir just 22, sest kui selleks vanuseks ei ole pallur suutnud end mängida end mõne klubi poolt pakutavale palgakohale, siis ilmselt üleliia perspektiivikas jalgpallur ta ei ole ning sellisel juhul on 22 ka piisavalt noor vanus, et mängija jõuaks teha elus ka muid valikuid – näiteks minna edasi õppima.

Aga miks peaks just Jalgpalli Liit noormängijatele palka maksma? Tõsi, ideaalne oleks olukord, kus kogu meistriliiga oleks professionaalne ning palkade maksmise eest hoolitseksid ainuisikuliselt meeskonnad ise. Paraku on reaalsus teine – viimaste aastatega on olukord küll paremaks läinud ning kodumaal mängimise eest palka saavate mängijate arv on suurem, kui näiteks ajal, mil meistriliigas tegid tegusid A-koondise praegused liidrid. Lisaks on paljud meeskonnad teinud suuri püüdlusi pöördumaks aina professionaalsemaks just palkade maksmise suhtes, kuid siinkohal tuleb tõdeda, et kodune jalgpall tänasel päeval sponsoritele üleliia atraktiivne ei ole ning seega on raske klubidel ainult oma tulude pealt professionaalsemaks muutuda.

Tänane seis Premium Liigas

Järgnevalt tooksin välja mõned arvulised näitajad palgasüsteemist Premium Liigas hetkeseisuga. Mainiksin ka, et järgnevalt ei ole arvestatud paarisaja euro suuruseid stipendiume, mida mõned klubid oma mängijatele pakuvad.

Toetudes erinevatele meediaallikatele ning enda arvutustele on hetkeseisuga Premium Liigas mängimas umbes 110 pallurit, kes saavad oma töö eest ka palka. Natukene üle kolmandiku sellest arvust, ligi 40 mängijat, moodustavad muud päritolu mängijad (sealhulgas ka kodakondsuseta pallurid). Seega on Eesti kodakondsusega pallureid, kes saavad kodumaal mängimise eest palka, ligi 70. Sellest arvust omakorda moodustavad noormängijad ühe kolmandiku, pisut üle kahekümne palluri. Tulevikus need arvud kindlasti mingil määral ka muutuvad, kuid klubide eelarved seavad omad piirid ning on üpriski reaalne, et palka saavate mängijate suurusjärk jääb lähitulevikus umbes samaks.

Ei välista üldse, et kunagi kaugemas tulevikus ka palju ihaldatud täisprofesionaalsele meistriliigani jõutakse, kuid tõenäoline on see, et sinnani läheb siiski veel arvestatavalt aega. Kuid mis teha selle vahepealse üleminekuperioodiga?

Kaotsi minevad noorjalgpallurid

Oletades, et suurem osa noorjalgpallureid, kes on kunagi kuulunud vähemalt U-17 või hilisemasse (U-18, U-19 jne) koondisesse, oleks õige treeningu ja piisava motivatsiooni korral potentsiaalselt vähemalt meistriliiga tasemel mängija, võib teha ka umbkaudseid arvutusi, kui palju andekaid noorpallureid Eesti jalgpallis reaalselt kaotsi läheb.

Visates kiire pilgu 1991. -1994. aastal sündinute noortekoondistele (valisin just sellise koondiste vahemiku, sest nemad kuuluvad hetkel nö noormängija definitsiooni alla ning 1995. ja hilisemate koondise mängijad on veel piisavalt noored ning seega meistriliigas veel suuri tegusid tegema ei ole kohustatud), kui mängiti U-17 vanuses, võib sealt kokku leida ligi 75 nime, kes tipptasemel vutti enam ei mängi – see tähendab, et kas jalgpall on täiesti pooleli jäetud või mängitakse oma lõbuks madalamal tasemel kui esiliiga B. Esiliiga B-d mitte arvestades oleks see number isegi suurem kui 80. Arvestame näiteks, et iga koondise vaateväljas on keskmiselt umbes 30 jalgpallurit – see teeb nelja koondisekäigu peale 120 pallurit. Nelja koondisekäigu peale on seega 75-80 loobunud jalgpallurit tegelikult tohutu hulk.

Loobumiste tagamaad

Muidugi ei pruugi need loobumised alati sunnitud olla ning loobumise põhjusi on kindlasti mitmeid – alustades erinevatest vigastustest (siinkohal toonitaksin, et kõige esimene prioriteet nii klubidel kui Jalgpalli Liidul võiks olla ikka piisavate treeningtingimuste loomine, mis võimaldaks aasta läbi korralikult treenida ning seega vigastuseohte vähendada) ning lõpetades lihtsalt muude huvide tekkega.

Siiski on kindlasti selle 75-80 nime hulgas ka neid, kes oleksid soovinud teatud eluperioodil jalgpalliga kuhugi jõuda, kuid teatud vanusesse jõudes nähti, et peaaegu ilma tasuta igapäevasel treenimisel ei ole mõtet, kui selle kõrvalt pead nii palju ohverdama (haridus ja mingil määral ka sotsiaalelu) ning potentsiaal kuhugi jõuda ning end ära elatada on väike – üpriski suures konkurentsis pead sa palga teenimiseks kuuluma omavanuste hulgas 20 parima sekka või siis suutma end mingil viisil välismaa klubide jaoks atraktiivseks teha (õigesse klubisüsteemi kuulumine jms on juba omaette teema, kuid antud mahuga tekstis ei ole ratsionaalne sellel siin pikemalt peatuda). Seega tehaksegi tihti tulevikku vaatav otsus proovida end kuskil muul erialal.

Pessimistlik lugeja võib siinkohal öelda, et piisava motivatsioonita mängija ei jõuagi kuhugi. Selle peale vastaksin, et mängijatüüpe on erinevaid ning inimlikult võttes on teatud eluperioodil jalgpallist loobumine ka mõistetav – näiteks olles värskelt lõpetanud gümnaasiumi, peab noor mõtlema, mis suunas ta edasi püüdleb. Noor võib ju jalgpallis andekas olla ning ala armastada, kuid arvestades eelnevalt välja toodud arvu, kus noormängijatest saavad kodumaal palka vaid pisut üle 20 palluri, paneb noore mõtlema ka alternatiivsetele variantidele. Niisiis juhtubki tihti, et ratsionaalsetel kaalutlustel valivad noored mõne muu suuna, minnes ülikooli või palgatööle, näiteks klienditeenindajaks või ehitajaks. Tõsi, Eesti puhul ei ole harvad juhused, kus üritatakse neid kahte ka ühendada (mängides meistriliiga tasemel jalgpalli, kus sa peaksid ideaalis igapäevaselt trenni tegema ning samal ajal ülikoolis käies või muud tööd tehes), kuid paratamatult kumbki nendest selle arvelt kannatab.

Heaks näiteks on siinkohal Tartu Tammeka iga-aastane kemplemine mõne Tartus õpinguid alustava või lõpetava mängijaga ning Premium Liiga amatöörmeeskondade esindajate kommentaarid peale tööpäeval peetud mänge, kus kirutakse, et mehed olid tavatööst väsinud või mõned mehed ei saanud üldse töö tõttu kohale tulla.

Palgasüsteemist pikemalt

Siinkohal tulekski appi eelmainitud Jalgpalli Liidu poolt makstav palga/stipendiumisüsteem, mis ideaalis hoiaks rohkem andekaid noori jalgpalli juures. Nimelt võiks selline süsteem tõsta palka saavate noormängijate hulga ligi kahekordseks.

Edasi oleks paslik suunduda lähemalt numbrite juurde: minu plaani kohaselt võiks Jalgpalli Liit iga aastaselt noormängijate palga/stipendiumi süsteemi suunata ligikaudu 185 000 eurot. Selle summa abiga võiks toetada näiteks 25 noorpallurit, kes saaksid aasta läbi 500 eurot kuus puhtalt kätte (umbkaudselt eesti mediaanpalk), maksud oleks juba selle 185 000 eurosse sisse arvestatud . Need 25 noort võiks välja valida näiteks järgnevalt – kaks noormängijat iga Premium Liiga meeskonna kohta ning ülejäänud viie koha peale saaks kas klubid või mängijad ise taotlusi esitada (jääks võimalus ka väiksematele klubidele). 500 eurot kuus ei ole nüüd üleliia suur summa, kuid arvestades siia juurde erinevad boonused, mida väidetavalt enamus meistriliiga klubid mingil määral maksavad, siis ühele noorele inimesele peaks sellest äraelamiseks täiesti piisama.

Sellega omakorda väheneks vajadus kuskilt mujalt täiendavaid tulusid otsida – näiteks töö ehitusel/klienditeenindajana või äärmisel juhul tegelemine kihlveopettustega. Tulemuseks ausam ja kvaliteetsem meistriliiga, sest andekad noored saavad täielikult keskenduda treenimisele ja mängimisele, selle läbi areneda, ning ehk pääseda tulevikus isegi välismaale või A-koondisesse. Meistriliiga, kus igas meeskonnas on vähemalt mõni täiskohaga jalgpallur pakuks ka tippmeeskondadele rohkem kvaliteetseid mänge hooaja peale ning see omakorda võiks muuta meie klubid konkurentsivõimelisemaks Euroopas.

Kust raha leida?

Selge on see, Jalgpalli Liit just rahas ei suple ning see summa väike ei ole, kuid leian siiski, et antud muudatuse potentsiaalne mõõde väärib seda, et Jalgpalli Liit kaaluks vähemalt mingis mõõtmes taolise investeeringu sissekirjutamist oma eelarvesse.

Siinkohal vääriks tunnustamist ka mõned praegused Jalgpalli Liidu poolt tehtavad investeeringud, mis oleks eelkirjeldatud stipendiumisüsteemiga natuke sarnase suunitlusega – näiteks toetab Jalgpalli Liit rahaliselt meistri-ja esiliiga klubisid, kuid need summad ei ole mõeldud palkade maksmiseks. Samuti on olemas noormängijatega seonduv noortespordi toetuse pearaha maksmine, kuid need summad on mõeldud eelkõige klubidele näiteks treeningtingimuste parandamiseks ning otseselt mängijaid need toetused ei puuduta.

Kuna Jalgpalli Liidu kulutused lõpuni tavainimesele avalikud ei ole, siis raske on siinkirjutajal konkreetseid suunitlusi summa kokku saamiseks anda, kuid piisava tahte korral selle summa vähemalt mingis osas kindlasti kuskilt leiaks.

Siiski võin EJL-i eelnevate aastate majandusaruannetega põgusalt tutvudes paar ideed pakkuda. Näiteks võiks summat koguda pileti- või teleõiguste müügitulust – nimelt on keskmine piletitulu aastas ligi 200 000 eurot ja teleõiguste müügitulu üle 300 000 euro. Samuti oleks võimalik taotleda teatud osa näiteks riigilt või rahvusvahelistelt jalgpalliorganisatsioonidelt (valitsusasutuste toetus EJL-le üle 300 000 euro aastas, FIFA/UEFA toetus pidevalt üle 2 miljoni euro aastas). Need on aga vaid mõned paljudest variantidest.

Antud teema lõpetuseks tooksin välja veel mõned suurusjärgud, mis peaksid näitama, et piisava tahte korral on eelmainitud 185 000 eurot täiesti kokkuaetav summa. Näiteks kogus eelmine aasta Jalgpalli Liit tulusid ligi 7,5 miljonit (kulud 6,6 miljonit). Tõsi, eelmine aasta Eestis peetud U-19 EM ja Lilleküla staadioni soetamine tekitab siin teatud anomaalia ning seega oleks paslik välja tuua ka 2011. aasta numbrid – tulud ligi 4,8 miljonit ja kulud ligi 5 miljonit.

Lõpetuseks rõhutaksin veel mõnda seisukohta, millest enamikke küll teksti jooksul mingil määral mainisin, kuid mis võibolla pika juttu sisse kaduma võisid jääda – antud arutelu eesmärk ei olnud lõpliku tõe välja selgitamine, vaid Eesti jalgpalli arendamiseks ühe võibolla natuke uudsema alternatiivi välja toomine. Eespool kirjeldatud palgasüsteem ei ole kindlasti maagiline võluvits, mis kaotaks hoobilt kõik kihlveopettused Eesti jalgpallist – kihlveopettused toimuvad ka oluliselt kõrgemal tasemel ning ainult palkade tõstmisega selle vastu võidelda ei saa.

Jalgpalli Liidu poolt rahastatav palgasüsteem võiks sellele kihlveopettuste vastasele võitlusele küll natukene kaasa aidata, kuid peamine palgasüsteemi motiiv oleks siiski noorte talentide jalgpalli juures hoidmise läbi Eesti jalgpalli arendamine. Lisaks mainiksin veelkord, et Eesti jalgpallis on ka muid arendamist väärt valdkondi – näiteks korralike treeningtingimuste loomine ning klubide iseseisvumine. Samuti ei pea palga/stipendiumisüsteem rakenduma just täpselt eelkirjeldatud moel, variante on siin mitmeid ning eelnevate arvutuste eesmärk oli lihtsalt ühe näite abil ligikaudsete suurusjärkude välja toomine.

Samas leian, et eelmainitud süsteemiga ideaalis kaasnev ausam ja kvaliteetsem meistriliiga, noortekoondiste tõusev tase ning võimalus, et nii mõnigi talendikas jalgpallur seetõttu jalgpalli juurde jääb ning ehk kunagi A-koondisessegi murrab, on minu arust piisavalt tugevad argumendid, et Jalgpalli Liit antud süsteemi mingil määral käima panekut vähemalt kaaluda võiks.

Lõppude lõpuks on ju kogu Eesti jalgpalli üldsuse eesmärk meie jalgpalli arendamine ning leian, et parim viis selle tegemiseks ongi erinevate alternatiivide välja käimine ja analüüsimine, mitte vaid teatud kitsa ringkonna seisukohtade läbisurumine.

6 vastust postitusele: “Hiljutisest kihlveoskandaalist ehk quo vadis Eesti jalgpall?”

  • Janno ütleb:
    7. aug. 2013 kell 21:29

    Minu arvutuse kohaselt on kindlalt Premium liigas 140 mängiat.110 on siis kui mitte ühelgi tiimil pole varumehi.

  • Juku ütleb:
    8. aug. 2013 kell 01:14

    Janno võiks ennem mõelda, siis veel pisut mõelda ja siis alles öelda. Sest praegu Janno jäi väga jaburalt totuks kogu rahva ees.

    Lause oli selline:
    “Toetudes erinevatele meediaallikatele ning enda arvutustele on hetkeseisuga Premium Liigas mängimas umbes 110 pallurit, kes saavad oma töö eest ka palka.”
    Jannole ütleme, et rõhuasetus on lauseosal, mis on peale viimast koma, ehk “kes saavad oma töö eest ka palka.”

  • Erik ütleb:
    8. aug. 2013 kell 09:28

    Kas sellise süsteemiga ei pruugi tekkida olukord, et Premium liiga meeskonnad vähendavad enda palka saavate noormängijate hulka ja suunavad ülejäänud raha vanemate/paremate mängijate hankimiseks? Ehk probleem süvaneks, mitte ei paraneks.

  • Paidekas ütleb:
    8. aug. 2013 kell 10:03

    Kiidan autorit aga siin on üks suur loogika viga. Nimelt 500 eurot ei ole piisav raha noortele meestele sest nad tahavad rohkem. Just selle pärast et nad saavad 500 eurot hakataksegi pettusi tegema. Kui ikka raha on nr 1 siis pole vahet kas 100 või 500 või 700 – ikka tehakse pettusi.

  • Jah ütleb:
    8. aug. 2013 kell 12:59

    Mõned head aastad tagasi oli selline süsteem, kus igast satsist kahele mängijale eraldati 3000 krooni, kuid see raha käis minu teada läbi klubide.

    Mäletan, et isegi üks mängija vb ka rohkem ei saand seda raha kätte, kuna koduklubi ajas mingit jama et raha pole laekunud jne.

    Mängija lõpuks loobus raha kerjamisest klubilt.

  • Siim Pulst ütleb:
    8. aug. 2013 kell 13:15

    “… noormängijatest saavad kodumaal palka vaid pisut üle 20 palluri …” ja “Selle summa abiga võiks toetada näiteks 25 noorpallurit …” tekitavad tõesti küsimuse, kuidas viia toetus ikka sihtmärgini. Et ei tekiks olukord, kus liit maksaks klubide asemel ise palka neile, kes seda juba niigi saavad.

    Võib-olla väiksem summa rohkematele noortele, aga siis ei saaks puhtalt selle pealt äraelamisest enam rääkida.

    Igatahes kiidan põhjaliku töö ja mõtlemapaneva loo eest (Y)

 

Lisa kommentaar

Autor

  • Rasmus Raidla Rasmus Raidla
    Olen Soccernet.ee reporter/toimetaja ning jalgpalliga kokku puutunud alates kaheksandast eluaastast. Seega võib öelda, et tunnen end sel teemal üpriski koduselt. Samuti jälgin aktiivselt nii kohalikku kui välismaist vutti, kuid peaasjalikult võib minu sulest oodata arutelusid teemadel, mis puudutavad just Maarjamaa jalgpalli.

Autori postitused

Teema postitused