header photo

Kolm vastust Eesti-Gibraltarilt

Suur mõtleja Magnus Pehrsson. Foto: Gertrud Alatare

Soccernet.ee blogi toob iga koondisemängu eel välja kolm küsimärki ja teeb iga mängu järel omakorda kolm järeldust. Millistele küsimustele vastas eilne mäng Gibraltariga?

1) Millise ärasaatmise saab Andres Oper?

Oodatult mängis Oper, näol naeratus. Staadionile kogunenud 4805 pealtvaatajat tegid kevadõhtu meeleolukaks ja päevakangelasele aplodeeriti igal võimalusel. Naeratus ei kadunud. Hiljem, juba väljavahetatuna, lehvitas Oper rahvale ja jagas peale mängu lahkelt ka autogramme. Oli igati ilus õhtu, kui vaid…

…see värav, see värav. Jalgpallijumal oli õiglane, kuid range: vana rebasena suutis aastapäevad palliplatsilt eemal olnud mees end 36 minutiga kolm korda suurepärasesse kohta mängida, kuid korra vedas alt puude ja kahel korral tegi oma tööd eeskujulikult Gibraltari väravavaht. Oper andis endast parima, kuid i-le punkti panna ei õnnestunud.

2) Kuidas Pehrsson klotse kasutab?

Märtsis mõned üllatavad käigud teinud Pehrsson jätkas ka nüüd. Kaitseliinis alustas üllatuslikult Taavi Rähn, mitte Alo Bärengrub – siinkirjutaja arvates väärinuks viimastel aastatel Kaljus silmnähtavalt kindlamaks muutunud Bärengrub seda võimalust rohkem kui vutifännile teada-tuntud Rähn. Loodetavasti saab Kalju mees oma võimaluse järgmistes mängudes.

Esimest poolaega alustasid sinisärgid loomingulise variandiga 4-4-2 formatsioonist, kus paremal äärel tegutses Sander Puri ja vasakut külastasid kordamööda poolkaitsest Ilja Antonov või ründest Henri Anier. Anieri ründepartnerina alustas oodatult Andres Oper, poolkaitses sai Konstantin Vassiljev paariliseks Karol Metsa.

Vahetustega hakkasid aga klotsid kreeni vajuma. Teisele poolajale mindi vastu juba märtsist tuttava 4-2-3-1-ga, kus kaitsjate ees Mets-Vassiljev (hiljem asendas Kostjat Martin Vunk), äärtel Antonov (!)-Frank Liivak, ründaja all  Siim Luts (!) ja tipus Sander Post. Sander Purist sai aga paremkaitsja.

Mängupilt kannatas. Sõprusmäng või mitte, väike Gibraltar domineeris kohtumist mõnda aega ja sai ka teenitud viigivärava. Kuigi kahtlemata sai Pehrsson mitmete meeste võimetest pildi ette – kas Antonov vasakul äärel ja Luts alumise ründajana on ikka need kohad, kus mehi kasutada? Mõtteainet jätkub.

3) Kas (mitu?) rekordid lähevad ümberkirjutamisele?

Läks hoopis nii, et märtsikuise võidu kõrvale teenisime mannetu viigi. Meie võimalused (Oper, Liivak, Anier) röövis edukalt külaliste puurilukk ja kohtumisel kõrist haaramise tunnet jätkus vaid poolajani.

Rekordid jäävad järgmiseks korraks. Läti, Leedu/Soome, Island, Tadžikistan –  loodame, et neli mängu kümne päeva sees panevad varem või hiljem asjad klappima.

 

 

Lisa kommentaar