header photo

Miks United ja Chelsea viiki mängisid?

Robin van Persie lõi üleminutitel viigivärava. Foto: manutd.com

Robin van Persie lõi üleminutitel viigivärava. Foto: manutd.com

Ma ise olen Manchester Unitedi pooldaja, vabandan, kui lahkan rohkem Unitedi probleeme ja seisukohti. Olen lihtsalt oma meeskonna eest natuke rohkem väljas. Järgnevalt vaatan eilsele Inglismaa suurmängule tagasi ja mõtestan lahti, mida ning kuidas tehti.

Seda mängu oodati väga pikalt. Põhjuseid selleks on mitmeid. Inimesed tahtsid näha, kuidas Louis van Gaal saab hakkama nii tugeva vastasega nagu Chelsea, kes on see hooaeg näidanud väga head minekut. Bussi enam ei pargita, sest suudetakse ka muudmoodi tulemused kätte saada. United on hetkel suurte muudatuste keskel. Näiteks tänavusel hooajal on kasutatud 30 erinevat mängijat ja 7 erinevat kaitseliini.

Eile hommikul ärgates ei olnud mingeid erilisi tundeid selle mängu suhtes. Teadsin, et Chelsea on võimas relv ja Jose Mourinho võib kas meist buldooseriga üle käia või mängib pigem tagasihoidlikult ja ei riski. Tund aega enne mängu tuli suureks üllatuseks teade, et Phil Jones ja Radamel Falcao olid saanud vigastada laupäevases trennis. Ühel säär lahases, teisel ei midagi hullu vast.

Kui esimene poolaeg läbi sai, teadsin, et tuleb mõningad asjad üles kirjutada, sest palju huvitavat oli, mis mõjutas rohkelt seda mängu.

Esiteks mul oli kahju näha, et Januzaj alustas vasakul, mitte paremal äärel. Ta trump on vastaseid üle mängida, kuid ta ei ole nii hea tsenderdaja kui Di Maria. Mu meelest van Gaal tegi kerge vea, et ei lasknud Di Marial vasakul alustada. Arvestades varasemaid Unitedi mänge, siis Di Maria on tekitanud oma tsenderdustega just vasakult äärelt niivõrd palju teravust ja ohtlikke momente. Seda oleks ka olnud tarvis eile, sest Di Maria oli kadunud paremal äärel. Ta küll üritas alla viia tsenderdusi paremalt äärelt sisse tulles, kuid kõik lõpetasid Courtois’ kätes.

Nii Didier Drogba kui ka Robin van Persie olid nähtamatud esimesel poolajal. Mõlemad omasid ühte väga head võimalust, kuid ei suutnud ära realiseerida. Drogba löögi suutis De Gea väga hästi ära tõrjuda, mis tema jaoks oli juba kui rutiinne tõrje, arvestades Man Unitedi auklikku kaitseliini. Robin van Persie aga sai väga mõõdetud söödu Januzajlt, kes suutis ründaja üks ühele viia. Too aga kangutas küll, kuid ta löök tõrjuti. Need olid reaalselt ainukesed võimalused esimesel poolajal meeskonna ründajate poolt.

Mul oli hea meel näha Fellainit just Chelsea vastu põhis. Tema jõulisus oli hädavajalik Nemanja Matici suguse mängija vastu. Õnneks on van Gaal suutnud suurest belglasest pigistada välja tema peaaegu parima. Tal on kindlasti ruumi arenemiseks. Tema söödutäpsus oli 88% ja ta oli oma meeskonna paremuselt teine selle poolest, Juan Mata suutis ainukesena 90% täpsust hoida.

Chelseal olid esimesel poolajal kerged raskused palli üles saamisega. Mitmeid kordi pidid Oscar ja Fabregas äärmiselt madalalt palli üles tooma. Kui mõlemad langesid oma poolele ja suutsid kiirelt palli äärtele viidud, ei jõudnud need mehed oma äärepoolikutele piisavalt tuge pakkuda. Mitmeid kordi pidi Hazard ise äärelt sisse tulema, et teravust tekitada ja sellega jõudsid ka poolikud järgi tulla. Põhjus, miks poolikud pidid niivõrd madalale langema, oli väga hea kompaktsus Unitedi poolikute ja ründaja poolt. Mitmeid kordi tehti pressingut 5 mehega vastase poolel, mis sundis Chelsea poolikutel alla tulema. See taktika toimis väga hästi van Gaali poolt. Kahjuks ei näinud samasugust tegutsemist teisel poolajal.

Paljud rünnakud esimesel poolajal tulid just Hazard-Rafael äärelt. Rafael suutis äärmiselt kiiresti omale ka kollase teenida, mis keelas tal igasugust rumalust teha edaspidi. Hazard oli esimesel poolajal väga terav ning tegi peavalu tervele Unitedi kaitseliinile.

Kuigi Chelsea omab väga suure kaliibriga mängijaid nagu Oscar, Willian, Fabregas, Hazard, siis paraku nägin mina mängujoonist, kus mäng käis just läbi belglase ja teised mängijad ei suutnud nii palju teravust mängu tuua. Muidugi olen kuulnud, et Oscar teeb äärmiselt palju musta tööd ja seetõttu ei ole teda platsi peal niivõrd palju näha. Kuid ma siiski arvan, et eile oleks väga suureks peavaluks olnud, kui Chelsea oleks suutnud kiire söödumängu käima panna läbi nende mängijate. Blind on küll väga hea olnud alumise poolikuna, kuid kiirete mängijate nagu Willian, Oscar, Hazard ja Fabregase toega oleks tema ja ta paariline Fellaini lahtimuugitud imelihtsalt.

Kui teisest poolajast oli juba 10 minutit mängitud, siis United oli omadega enda poolele surutud ning kaitses üheksakesi, ainult van Persie ootas ees. Kohe tuli meelde suvine MM, kus Holland mängis kohati väga erinevalt – vahel oli kõrge pressing nagu me nägime esimesel poolajal ja siis ollakse väga kompaktselt taga üheksakesi.

Sellest kaitsetööst suudeti ka kiirelt rünnakule saada, kuid paraku sealt edasi ei suudetud midagi teravat luua.

De Gea tegi jälle suurepärast tööd, kui Hazard oli temaga üks-ühele saanud. Noor hispaanlane tõrjus suurepäraselt belglase löögi. Hetk hiljem tuli nurgalöök, kus Rafael oli markeerimas Didier Drogbad. Mees, kes on üks parimaid mängijaid õhuvõitluses. Märkasin kohe, et oleks võinud selle ohu vabalt likvideerida, kui Rafael oleks van Persie asemel posti läinud ja too oleks ise Drogbad markeerinud. Mis tehtud, see tehtud…

Pärast väravat tekkis paraku Manchesteri klubi mängijatel kerge paanika ja ei suudetud mängu tagasi tulla järgmised 10-12 minutit. Ei suudetud söötudega üksteist vabaks mängida ja Chelsea oli ka kerge surve peale pannud. Pärast seda lühikest aega hakkas Unitedil mäng aina paremaks minema. Viimase 10 minuti ja lisaajaga suudeti äärmiselt hästi surve peale panna. Kui lisaminutid anti, siis oli näha, et mõlemad meeskonnad olid täiesti Chelsea poolel.

Ivanovic suutis omale saada ühe päris rumala punase kaardi ja sellest sündis ka 1:1 värav. Robin van Persie, kes oli terve mäng peidus või siis John Terry tagataskus, tõi kastanid tulest välja.

Isiklikult arvasin algusest peale, et tuleb mäng, kus standardolukorrad mängivad suurt rolli. Ise pakkusin, et Chelsea poolelt oleks Ivanovic löönud, kuid paraku oli see Drogba ise. Täiesti kohane mängukulg sellise mastaabiga mängu jaoks.

Arvan, et Di Maria vasakul äärel ja Januzaj paremal äärel oleks mängu kulgu siiski natuke teistsuguseks muutnud. Arvan ka seda, et van Gaal oleks pidanud Mata asemel Herrara tooma, mitte noore Wilsoni. Too poisike ei suutnud peale hädise peaga löögi mitte midagi teha. Herrera oleks suutnud natuke rohkem liikuvust tuua sinna ründava pooliku positsiooni peale.

Kui Chelsea oleks tahtnud kindlasti võita ja mitte seisu hoida, siis mu meelest oleks pidanud Schürrle varem mängu tulema. Ta on näidanud, et suudab vahetusest sisse tulles äärmiselt palju teravust tekitada.

4 vastust postitusele: “Miks United ja Chelsea viiki mängisid?”

  • Joonas ütleb:
    27. okt. 2014 kell 15:31

    Hästi lahti võetud mäng. Ma ei saanud ka aru, miks Di Maria paremal alustas. Aga eks suurtes mängudes loevadki detailid, antud juhul standardolukorrad.

  • igor ütleb:
    27. okt. 2014 kell 14:47

    Fellainist on maksimum välja võetud, aga ikka on veel ruumi arenguks?

  • M ütleb:
    27. okt. 2014 kell 15:55

    Ma arvan, et autor mõtles seda Fellaini asja nii, et praegusel hetkel on Fellainist maksimum välja võetud aga on veel arenemis ruumi.

  • Ibanez ütleb:
    27. okt. 2014 kell 22:12

    Päris huvitav lugemine. Ainuke asi, et silmale mõjus rohkem tavalise mängu kokkuvõttena, mitte viigi otseste põhjuste lahti selgitamisena. Siiski tubli töö ja jätka samas vaimus! 🙂

 

Lisa kommentaar

Autor

  • Anton Hmelnitski Anton Hmelnitski
    Olen 21-aastane, õpin hetkel Inglismaal Birminghamis rahvusvahelist turundust. Olen jalgpalli mänginud 11 aastat ja meeldib jalgpalli analüüsida iseenda jaoks. Nüüd ka teiste.

Autori postitused

Teema postitused