header photo

Arhiiv: oktoober, 2015

Pareiko tõmbas koondisemängule vee peale

Sergei Pareiko vahetusmees (!) Zakaria Beglarišvilile oma aega ja närve kulutamas. Milleks küll? Foto: Gertrud Alatare

FC Levadia ja FC Flora mängu järel erinevate inimestega Sergei Pareiko käitumisest rääkides kõlas kõigi huulilt justkui kokku lepitult üks ja sama sõna – “kurb”. Kurb, kuidas end ajapikku Eesti koondise fännide südametesse mänginud mees oma karjääri niimoodi lõpetas.

Kogu selle hooaja jooksul on Pareiko silma paistnud tugevalt ebastabiilse käitumisega – meest on lihtsalt liiga lihtne endast välja ajada. Kord suudavad ta rivist välja viia mõned üksikud pealtvaatajad Sportland Arenal, kord A. Le Coq Arenal sooja tegev Zakaria Beglarišvili. Kes teab, äkki ongi ta kogu oma karjääri jooksul selline olnud? Tavalised vutisõbrad on teda iganädalaselt näinud alles sel aastal.

Kuue aastaga Lillekülast maailma tippu

Joel Lindpere ja Moussa Dembele. Tallinn, 2009. Foto: Märt Vassiljev

Joel Lindpere ja Moussa Dembele. Tallinn, 2009. Foto: Märt Vassiljev

Täna kuus aastat tagasi alistas Eesti koondis Raio Piiroja ja Konstantin Vassiljevi väravatest 2:0 Belgia. Eilsete valikmängude järel on selge, et novembrikuises FIFA edetabelis kerkib Belgia esikohale. Esimeseks. Maailma parimaks meeskonnaks Saksamaa, Hispaania, Argentina ja teiste ette.

Toona aasta maailma edetabelis 66. kohal lõpetanud Belgia fenomenist on räägitud palju ja sinna täna midagi lisada ei ole – nende viimane peatükk on veel poolik. Talendikas meeskond, sisserändajate maksimaalne integreerimine, heal tasemel kodumaine noortetöö. Raul on sellest kirjutanud nii blogis kui mullu maailmameistrivõistluste eelvaates.

Pehrssoni linnus keset Kitseküla

Konstantin Vassiljevi juhitav ründeliin on väravaid löönud vaid kodus. Foto: Brit Maria Tael

Pärast reedest mängu Inglismaaga käis mitmelt poolt läbi tõdemus, et Eesti on lõppeva EM-valiksarja võõrsilmängudes olnud parajalt impotentne – viis mängu, null väravat. Vähe või peaaegu mitte üldse mainiti aga seda, et sellele vastukaaluks on kodumängudest tehtud vastastele tõelised pähklid – neli mängu, kolm võitu, väravate vahe 4:1.

Kahe aastaga on Magnus Pehrssoni käe all Eesti koondis muutunud koduväljakul tõsiseltvõetavaks jõuks – seni on Pehrssoni käe all peetud kaheksa kodumängu, saldoks viis võitu, kaks viiki ja üks kaotus. Väravate vahe 9:4. Olgugi et tõeliselt suuri vastaseid oli seal vaid üks (ainus kaotus tuligi Inglismaalt), siis on see kahtlemata Eesti-suguse jalgpalliriigi jaoks igati uhke näitaja. Kaitse on üha enam tööle hakanud ning mängijad on mänguplaaniga ära harjunud.

Inglismaa – teisejärguline vutiriik

Inglased mullu Lillekülas. Foto: Jana Pipar

Inglismaa – jalgpalli sünnimaa ja harjumuspäraselt ju maailma üks kõige suurematest! Samale pulgale saab mahutada ehk ainult Brasiilia, Argentina, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa. Kas ikka on nii? Enam nagu väga vist pole.

Seitse aastat ja neli päeva enne reedest lahingut mängisime (meietan siin Eesti koondist, leian, et see on absoluutselt kohane) samuti Wembleyl Inglismaaga ja siis oli see ikka uskumatult suur mäng, üks tähis Eesti jalgpalliajaloos. Paraku polnud Inglismaa tegelikult juba siis enam päris see, millega me harjunud oleme. Koosseisus olid küll Steven Gerrard, Frank Lampard ja Wayne Rooney, aga algkoosseisus oli ikka küllaltki palju teise või isegi kolmanda suurusjärgu tähti.

Sergei Pareiko, inimene jalgpallurite seas

Pareiko ei ole emotsioone tagasi hoidnud. Foto: Gertrud Alatare

Pareiko ei ole emotsioone tagasi hoidnud. Foto: Gertrud Alatare

30. septembri hommikul ärkas Sergei Pareiko teadmisega, et reisib koos koondisega nädala pärast Londonisse, kuid Magnus Pehrsson otsustas vanameistri lõplikust nimekirjast ootamatult välja arvata. Pareiko vastus Pehrssonile (via Õhtuleht) oli karm: “Rääkisin temaga täna hommikul telefonitsi ja ütlesin, et enam ma teda ei austa.”

On mõneti irooniline, kuidas Pareiko koondisekarjäär lõppes. Kaheksa aastat tagasi, oktoobris 2007 naasis Pareiko mälestusväärse viieaastase pausi järel koondisesse. Mänguks Inglismaaga, Wembley’l, vigastatud Pavel Londaku asendajana, kes nüüd sisuliselt Pareikolt koha tagasi võttis. Ent kuiv statistika – vaid 64 koondisemängu – ei räägi Pareikost kogu tõde. Fännidele ei taheta põhjuseta anda võimalust Pareikoga hüvasti jätta.

Värsked postitused

Teemad

Arhiiv