header photo

Arhiiv: november, 2015

Liverpooli võit Man City üle tribüünilt

Foto: erakogu

Seekord kandsid jalad (ja lennuk) mind vaatama mängu Manchesteri helesinise poole vastu. Reis algas koos sõbra Märteniga, kellega oleme ka varem käinud koos Inglismaal jalkat vaatamas. Toona (2013 september) käisime Liverpool – Southampton, City – United ja United – Liverpool mängudel. Märtenile oli see teine kord käia Etihadil, mis tähendab, et ta on seal käinud rohkem kui Anfieldil. Väljasõit oli meil reede hommikul Tallinna lennujaamast ning sõitsime otselennuga Londonisse. Londonist pole ilmselt vaja teile rääkida, kuna Big Ben ja muud vaatamisväärsused olid ikka täpselt samasugused nagu nad alati on olnud. Sellegipoolest oli neid tore näha.

Kuidas ma Tallinnas mälumängul käisin ehk häda ründeteravuse pärast

Otto Rehhagel, kes kaitsva Kreeka 11 aastat tagasi Euroopa meistriks viis. Peaaegu oleks teda ühes kohas isegi vastuseks pakkunud. Foto: parakalo.wordpress.com

Tallinna buss pidi väljuma kell pool kolm, kuid vuras Tasku tagant minema juba kaks minutit varem. Olime aga kooliõega oma kohad kollases pealinna poole suunduda lubanud kastikeses igaks juhuks veelgi varem sisse võtnud ja meid sohvri äkilisus ei heidutanud. Teekond jalgpalli mälumängule võis alata.

Kaks tundi ja kakskümmend minutit hiljem Ülemiste vanakese manu jõudes sain Sikupillis kokku esimesega oma kahest meeskonnakaaslasest – 21-aastase, vallalise ja Tamsalus treenitud Ivariga. Kahetsus südames kooliõest lahkutud ja Ivari välku istutud, suundusime Tallinna Ülikooli suunas, kus mälumäng teoks pidi saama.

Kuidas turvamees meid nälga jättis

Pildil olev turvamees ei ole osaline. Loodetavasti. Foto: Jana Pipar

Pildil olev turvamees ei ole osaline. Loodetavasti. Foto: Jana Pipar

Kõik on täpselt välja arvestatud.

Et mäng toimub teisipäeva õhtul, lindistame pärastlõunal Generaadio stuudios Rauliga Barankade järgmise saate. Kell on 15.30, kui astume uksest välja vihma kätte ja kohe autosse, et peale võtta sõbrad, kes samuti tahavad näha, kuidas Sergei Pareiko viimast korda Lillekülas madistab.

Eesti koondis mängib õhtul Saint Kitts & Nevisega. Stardime kolm ja pool tundi enne mängu algust, et aegsasti staadionile jõuda – ajakirjanikul tasub ka sõprusmängul kohal olla vähemalt pool tundi enne mängu algust, et ennast mõnusalt sisse seada. Pealegi jäi eelmisel nädalal, Gruusia vastu saamata baguette, mida ajakirjanikele serveeritakse, sest jõudsin staadionile alles veerand tundi enne mängu algust.

Midagi teistsugust: Liverpool Kaasanis

Foto: erakogu

Hooaja esimene reis oli seekord midagi täiesti teistsugust. Kui Euroopa liiga loos augustis oli, siis lootsin Liverpooli vastasteks saada kas Dortmundi või Bilbaod – ehk siis midagi ilusat, kuhu reisib palju fänne ja mis oleks väga atraktiivne. Loosist tulid Sion, Bordeaux ja kõle-kõle Kaasani Rubin. Kõle just sellepärast, et kes sellisele mängule ikka viitsib minna?

Olin juba uurimas variante, et kuidas reisida kas Bordeaux’sse või Šveitsi Sioni. Igal otsingul tekkis mingi tõrge: kas polnud õigeks kuupäevaks pileteid, hind läks liiga kalliks või ei klappinud reis tööga. Nii siis hakkasingi huvi pärast Kaasani varianti vaatama ja kõik sujus ning enne kui ise aru sain, olingi kõik asjad endale juba broneerinud. Kohalike Inglismaa fännide jaoks on see mäng väga ebaatraktiivne, kuna Venemaal on Inglise fännidel minevikus palju probleeme olnud ning lisaks on viisa nende jaoks äärmiselt kulukas ja mis seal salata, eks paljude fännide suhtumine Euroopa liigasse pole ka kõige parem ja sellist mängu on seetõttu lihtsam „üle lasta“.

Värsked postitused

Teemad

Arhiiv