header photo

Ilmataat on kogu Premium liiga lõpplahendust vussi keeramas

Kurb reaalsus: Eesti meistritiitel võidakse otsustada lumisel Hiiu staadionil. Foto: Jana Pipar

Kurb reaalsus: Eesti meistritiitel võidakse otsustada lumisel Hiiu staadionil. Foto: Jana Pipar

Märtsis alustati mängudega Premium liigas ning kaheksa kuud hiljem oleme seisus, kus endiselt on kolm klubi tiitlikonkurentsis. Enne viimast vooru on Infonetil koos 77, Levadial ja Kaljul 75 punkti. Lisaks on medalikonkurentsis 73 silmaga Flora. Laupäeval kohtuvad omavahel Infonet ja Kalju ning Levadia ja Flora ehk midagi põnevamat oleks raske tahta.

Ometi on ilmataat kõike seda vussi keeramas. Nimelt märkas täna hommikul vast iga eestimaalane, et õues on maa valge. Riiklik ilmateenistus lubab miinuskraadide ja lumesaju jätku veel nädalaks. See tähendab, et suure tõenäosusega pannakse ka meistriliiga lõplik pingerida paika väga nigelates tingimustes.

Lumel on mõistagi väga suur mõju jalgpallile kui mängule. Kolmapäeval otsustas Eesti Jalgpalli Liit, et praeguseid tingimusi arvestades on mõistlik viia Paide Linnameeskond – JK Narva Trans ning Pärnu Linnameeskond – Tartu JK Tammeka matšid naturaalmuruga väljakutelt üle kunstmurule, mida on lihtsam sadava lume korral mängukorda seada. Juba varem oli teada, et kunstmurul peetakse Kalju ja Infoneti lahing, sest nõmmekate koduväljakuks ongi kunstkattega Hiiu staadion, ning Rakvere Tarvase ja Sillamäe Kalevi kohtumine, sest Rakvere linnastaadioni tribüünil käib ehitus.

Homme keskpäeval otsustatakse, kas Kadrioru staadion kõlbab ainsa murukattega platsina viimases voorus Levadia ja Flora mängupaigaks, või viiakse Levadia kodumäng üle Lillekülla “Flora hoovi” altküttega Sportland Arenale. Kui viimane stsenaarium läheb käiku, on mul koduliiga suure sõbrana väga kahju tõdeda, et Eesti meistritiitel ja medalikomplektid otsustatakse ja jagatakse publikuvaenulistel treeningväljakutel.

Olgem enda suhtes ausad. Eestis ei ole mitte ühtegi kunstmurukattega staadionit. Hiiu pretendeerib kõige enam selle tiitlile, sest väljaku kõrval on staadionihoone katus ka mõnesajakohalise tribüüni kohal olemas ning tribüünil istuja selja taha jääb maja sein ehk tuul päris jope alt sisse ei saa puhuda ja hea õnne korral hoiab katus eemal ka sademed.

Kõikjal mujal on kunstmuruväljakute kõrval tribüün, mis valdavalt on lageda taeva all. Ehk teisisõnu osutab tänane seis väga valusalt siinsele puudulikule infrastruktuurile. Kui tahame pikka hooaega mängida, peavad meil olema selleks ka tingimused. EJL-i president Aivar Pohlak rääkis hooaja alguses kunstmurudelt pärismuruga väljakutele kolimisest: “Samas ei ole meil täna selliseid kunstmurustaadione, mis pakuksid pealtvaatajatele normaalseid kaasaelamistingimusi ja seetõttu on endiselt prioriteediks võimalikult kiire päris staadionidele kolimine.”

Ta lisas: “Klubidel, kelle muru- ja kunstmurustaadion pakuvad pealtvaatajatele võrdväärseid tingimusi, on endiselt võimalus mängida 1. ja 4. ring kunstmurul ning 2. ja 3. murul. Tõenäoliselt saab selline olema ka meie liigajalgpalli tulevik, aga see eeldab kunstmuruväljakute ümberehitamist staadionideks. Loodame, et märtsiks 2017 on meil esimene selline Sportland Arena näol olemas.

On selge, et meie kliimas jääme pendeldama kunstmuru ja muru vahel ja isegi kui klimaatiliselt võiksime kaaluda täielikku üleminekut kunstmurudele, ei ole see mõistlik, sest rahvusvahelistes mängudes satume ikkagi pigem murule ja mängijad peavad olema harjunud mõlemaga.”

Täna oleme ootamatult olukorras, kus meil ei ole veel staadione, mida vajaksid nii pealtvaatajad kui ka meedia, et Premium liiga tiitlipidu saaks väärikalt peetud. Viimane voor peaks igal juhul toimuma staadionitel ja kui ka Tallinna Levadia ja Flora derbi viiakse katusega Kadrioru staadionilt kõledale kunstmuruväljakule, võib niigi tänavu languses olnud publikunumber hooajale päris koleda jõnksuga lõpu panna.

Praegune seis ei ole Eesti jalgpalli arengu kontekstis jätkusuutlik. Vutti mängitakse rahvale ja see publik võiks mängult koju jõuda vähemalt kuiva tagumikuga. Siin on vaja klubidel koostööd teha eelkõige kohalike omavalitsustega, sest kõige väärtuslikuma auhinna jagamine 100 inimese ees on tegelikult lubamatu, arvestades jalgpalli üha kasvavat populaarsust ja harrastajate hulka Eestis.

PS. Veel suurem prioriteet peab olema sisehallide rajamine, sest kui hooaeg saab novembris lõpuks läbi, siis talv alles algab.

2 vastust postitusele: “Ilmataat on kogu Premium liiga lõpplahendust vussi keeramas”

  • Stok ütleb:
    3. nov. 2016 kell 07:26

    Ometi on ilmataat kõike seda vussi keeramas. <– kas on tõesti ilmataadi süü, et novembris on meie maal talv? Või oleks pidanud oskama seda ette näha? 🙂

  • Kasper ütleb:
    3. nov. 2016 kell 13:00

    Stok, aastaid ei ole sellist probleemi olnud, et poleks saanud viimast vooru murul mängida. Kõige lähedam olukord praegusele oli aastal 2009, kui vaid üks mäng peeti murul viimases voorus, ülejäänud kunstil. Vahepeal ei ole midagi ligilähedastki olnud. Ehk hooajad algavad küll lumega, aga lõppevad üldiselt ikkagi lihtsalt ebameeldiva sügisilma, mitte talvega.

 

Lisa kommentaar

Autor

  • Kasper Elissaar Kasper Elissaar
    Töötan Soccernetis juba 2008. aastast ning minu südant valutab peaasjalikult Eesti jalgpall. Jälgin hoolega kodukamaral toimuvat, eestlaste tegemisi mujal, aga ka välismaa vutti, millest esimestel aastatel rohkem kirjutasin. Seega lugusid võib mult oodata igast valdkonnast, mis on päevakajaline või lihtsalt hinge läheb.

Autori postitused

Teema postitused