header photo

Autori arhiiv

Mancini ei ole tippklubi materjal

Foto: connect.in.com

Roberto Mancini tool Manchester City-s kõigub rohkem kui kunagi varem. Klubi direktorid paistavad esialgu itaallase jäämise poolt olevat, kuid jutud potentsiaalsest Jose Mourinho saabumisest Manchesteri liikusid eelmisel nädalal siiski.

Manchester City suutis pikalt Premier League’i esimest kohta hoida, kuid ei suutnud kordagi Manchester Unitedit kannult raputada ning maksis selle eest valusat hinda, kui nende esimene suur kriis sattus praegu kestvasse hooaja viimasesse kolmandikku, kus vigade paranduseks enam ruumi ei jää.

Seda City toetajat, kes usub veel tiitlivõitu, võib küll väga suureks optimistiks tembeldada. Möödunud nädalatega on vahe Unitediga kasvanud juba kaheksale punktile, ja viimases kuues mängus tähendaks isegi Manchesteri derbi võit City jaoks seda, et vahe oleks viis punkti, mis tähendab,  et United peaks veel kaks mängu kaotama.

Inglise klubid peavad Kagawale tormi jooksma

Arsenal peaks kõige tähelepanelikumalt Shinji Kagawa situatsiooni jälgima. Foto: footkorean.net

Täna Saksamaa meedias välja tulnud spekulatsioon, et Shinji Kagawa kavatseb ambitsioonika Borussia Dortmundi pakutava lepingupikenduse tagasi lükata, on signaal nii Inglismaa kui ka teiste liigade tippklubidele.

Dortmundi spordidirektor Michael Zorc tunnistas, et Kagawa on “flirtimas” Inglismaa ja Hispaania klubidega ning mingil määral on see üllatav, arvestades, et seni on Dortmund näidanud, et kavatseb kasvada ja Euroopa tippu naasta. Samas, olles Kagawa talendi suur austaja, võin aru saada, miks ta ei pruugi Dortmundi arengut oodata ja tahab kohe suure sammu edasi astuda.

Inglismaa meedia väitel on Inglismaa tiimide suured eesmärgid mängijad nagu Edinson Cavani, Eden Hazard, Ezequiel Lavezzi, Radamel Falcao, Yann M’Vila ja mõned nimed veel. Kagawat pole seni väga tõsiselt ühegi klubiga seostatud.

Kas FFP ehk Finantsiline Aus Mäng on ainult hea?

UEFA juht Michel Platini. Foto: footballerworld.com

Ajad, mil UEFA Financial Fair Play ehk eesti keeles UEFA Finantsiline Aus Mäng (edaspidi: FFP) hakkab Euroopa klubijalgpallis reaalselt rolli mängima, ei paista kauged olevat.

UEFA pingutusted jalgpalli finantsolukord kontrolli alla saada on edenemas ning eelmine nädal andis nendele oma toetuse Euroopa Komisjon.

Praegu on palju klubisid, kes on sunnitud tõsiselt pingutama, et FFP tähtsamaid punkte täita, sest varem pole klubile stabiilsete sissetuleku allikate loomisel palju vaeva nähtud ning on ka omanike ressursse priiskavalt kulutatud.

Kui nõue, et klubide palga- ja üleminekukulud  (kaudsed kulud nagu näiteks staadioni või treeningväljakute ehitamine FFP-s arvesse ei lähe) ei tohi ületada sissetulekuid, hakkaks kehtima järgmisest hooajast, siis oleks paljudel tippklubidel eesotsas Chelsea, Manchester City ja Interiga häda majas, sest ilma kavalaid trikke kasutamata poleks ükski klubi isegi ligilähedal nõuete täitmisele.

Liverpool, mõtle, siis maksa!

Andy Carrolli on Damien Comolli suurim ebaõnnestumine. Foto: live4liverpool.com

Hooajal, milles Arsenal ja Chelsea on tavalisega võrreldes kehvemad olnud, võinuks Liverpoolilt oodata vahe tagasitegemist, aga juba märtsi alguses on selge, et Liverpool jääb kolmandat hooaega järjest Meistrite Liigast eemale ning peab end lohutama Carling Cupi võiduga ja potentsiaalse triumfiga FA Karikasarjas.

Kuigi toetajatel on kindlasti tore näha oma klubi karikaid võitmas, siis Liverpooli reaalne tase on vaatamata sellele, et suvised üleminekukulutused ületasid tulud lausa 43 miljoni euroga, teinud vaid tibusammu edasi.

Madal piletihind – katastroof tõelisele fännile?

Foto: Gertrud Alatare

Olin juba kümnest Piletilevi järjekorras, et osta ära kolm Iirimaa mängu piletit. Väikese üllatusena oli juba siis ees korralik järjekord, millele ei aidanud kaasa fakt, et kahest müüjakohast oli vaid üks täidetud. Tagantjärgi mõeldes oleks pidanud ka veidi parema eeltöö tegema ja mitte just Viru Keskusesse neid ostma minema.

Liikudes umbes meeter iga paari minutiga, jõudsin lõpuks kassa lähedale, kus oli antud hetkel saadaval vaid kaks täiesti erinevates kohtades piletit, mille ma ka ära võtsin, et üks tavahinnaga mõnele Eesti fännile edasi anda, sest teine soovija ei tahtnud eraldi kohas istuda.

Horvaadid, tšehhid, iirlased või portugallased?

Tarmo Rüütlil jääb pärast loosi aega ligi kuu, et oma koondis kas Portugali, Horvaatia, Iirimaa või Tšehhiga mängimiseks ette valmistada. Foto: Märt Vassiljev

Täna kell 14:00 algab  sel aastal Sergei Pareiko elukohaks saanud Krakowis Eesti koondise jaoks väga tähtis loos. Kellega me novembri keskel play-off‘is vastamisi läheme? Paberi peal on selge eelistus Iirimaa nagu näitab ka meie pealehel olev hääletus, kuid kas meil on tõesti nende vastu kõige paremad lootused?

Mina näen asetatud tiimide hulgas kolme meeskonda, kelle alistamiseks oleme õnne abil ja õigete valikute läbi võimelised, kuid keda ma eelistan, on raske öelda. Hetkel oleks sama rahul nii Tšehhi kui ka Iirimaaga.

Mis põhjustel, seda üritan selgitada, kui analüüsin meie võimalike vastaseid ning annan oma ennustuse parimaks stsenaariumiks iga võimaliku paari puhul.

Kas Euroopa liigad võidetakse hiigelpunktidega?

Manchester United pole sel hooajal ka tugevatele vastastele võimalust jätnud. Foto: livesoccertv.com

Euroopas on hooaeg alanud vägagi omalaadselt, sest erinevalt tavalistest libastumistest tippude poolt on pigem näidatud väga head minekut, mis pole nii varajases hooaja faasis tavaline. Kas vahe tippude ja ülejäänute vahel on taaskord kasvanud?

Kui rääkida suurest vahest tippklubide ja teiste vahel, siis tuleb loomulikult alustada Hispaania liigast, mis on saanud üsnagi palju kriitikat põhjusel, et vahe kahe esimese ja ülejäänud liiga vahel on nii gigantne, et Barcelona ja Real Madridi konkurentsis võib põnevusega oodata vaid nende omavahelisi mänge.

Hispaanias algas tippude ja ülejäänud liiga vaheline tõeline kärisemine kahe hooaja eest, kui mõlemad klubid üle 90 punkti korjasid. Eelmisel hooajal saadi hakkama sama trikiga, mis näitas, et tegu ei olnud juhusega.

Prandelli Itaalia hakkab kuju võtma

Itaalia peaks olema tugevam kui sügisel Tallinnas. Foto: Hendrik Osula

Viimasest Eesti ja Itaalia omavahelisest kohtumisest on möödas vähem kui aasta, kuid Itaalia koondis on antud ajaga üsna palju muutnud ja uut läbi proovinud ning kõige tulemusena ka paremaks muutunud. See tähendab, et Eestil saab neile vastupanu osutumine ilmselt raskem olema kui sügisel.

Esialgu tundub, et Cesare Prandelli (kes on minu arvates parim treener, keda Saapamaal pakkuda) on taas näidanud, et suudab piiratud võimalustega meeskonnas selle valemi leida, kuidas oma mängijatest 100% välja pigistada. Nagu ka tema Parma või Fiorentina tiimid, mängib Itaalia koondis ründavat ja kaasaegset jalgpalli. See on pärast kahte väga ebaõnnestunud suurturniiri, kus Itaalia näitas seitsme mängu peale umbes 90 minuti jagu korralikku jalgpalli, taas koondisefännide seas optimismi esile toonud.

Dortmund tõi jalgpalli tippu värsket õhku

Nuri Sahin on olnud Borussia Dortmundi üks tähtsamaid mängijaid, kuid ta võib suvel lahkuda. Foto: fantezifutbolturkiye.blogspot.com

Hooaja alguses oleks vähesed oodanud Borussia Dortmundi tiitlivõitu, kuid Saksamaa Bundesliga pole üllatusvõitjatele võõras. Samas ei saa Dortmundi tiimi võrrelda veidi varasemate Bundesliga tiitlivõitjatega nagu Wolfsburg ja Stuttgart. Dortmundi klubi võit ei ole tulnud üle noa tera ja mõne kindla mängija toel nagu mainitud kahel tiimil. Juba sügisel tundus, et see tiim suudab Bundesliga tiitli eest heidelda ning ei vaja selleks teiste favoriitide ebaõnne. Juba praegu, kui mängida on jäänud veel kaks vooru, on neil rohkem punkte kui möödunud hooaja meistril Bayern Münchenil oli.

Wengeri Arsenal tammub sama koha peal

Arsene Wenger. Foto: epltalk.com

Aastaid on mööda läinud sellest ajast, kui Arsenal oli karjääri tipppunktis olnud Thierry Henry, Patrick Vieira, Fredrik Ljungbergi, Robert Piresi, Dennis Bergkampi ja paljude teiste suurepäraste mängijate toel koos Manchester Unitediga see jõud, keda hooaja eel tiitlifavoriidiks loeti.

Pärast selle tiimi lagunemist, mis algas tõsisemalt 2005. aastal Patrick Vieira lahkumisega Juventusesse, otsustas Arsenal jätkata uue strateegiaga, mis keskendus noortele ja klubi mängijate palkade madalal hoidmisele. Uue finantsskeemi üks põhjuseid oli 2006. aastal valminud Emirates staadion, mis nõudis klubilt arukat kulutamist selle ajani, mil staadion ehituskulusid tagasi maksma hakkas.

Pärast neid aastaid on Arsenali saagiks jäänud vaid mõned finaalid, mis on kõik kaotatud.