header photo

Autori arhiiv

Kalju või Flora?

Foto: Märt Vassiljev

Pole kahtlustki, et vähemalt sportliku poole pealt vaadates on laupäevane Kalju versus Flora senise Meistriliiga hooaja oodatuim vastasseis. Pealkirjas esitatud küsimus on vutihuviliste huulil juba aasta algusest, seda enam praegu esimese omavahelise duelli hakul.

Mõlemad on alustanud hooaega võimsalt, kui jätta välja tiitlikaitsja üks koperdamine, ning võitlevad ei rohkema ega vähema kui liidrikoha eest. Suursoosikute esimene matš on eriliselt põnev, kuna jõudude vahekorda on väga keeruline prognoosida. Avalahing peab näitama, kumb neist tegelikult hetkel paremas seisus on, kelle trumbid maksvusele pääsevad ning millised murekohad välja löövad.

Päevaks laupäev, kellaajaks 14:00 ja staadioniks Sportland Arena. Vormiliselt on tegemist Kalju kodumänguga, kuid Flora peaks end Lillekülas kodusemalt tundma. Ilmselt on aga mõlemad meeskonnad rahul, et sedavõrd printsipiaalne lahing peetakse maha Eesti parimal tehiskattel.

Teerulli Meistriliigas ei ole

Ei suutnud Kalju Levadiast üle sõita. Foto: Hanna Odras

Meistriliigas ootab meid järjekordselt põnevam hooaeg, kui seda oli eelmine. Tipp peaks tulema terav, aga mitte liiga üksluine. Amatöörklubide pidev areng lubab ka tabeli teises pooles vihast võitlust ning piisavalt palju üllatusi, et ülemise otsa kaarte segada. Seda kõike on esimesed mängud juba näidanud.

Leppisime Timo “Soccerneti Aju” Kikasega kokku, et hoiame sel aastal blogis kätt Meistriliiga pulsil. Nii et terve hooaja jooksul peaks siia ilmuma tähelepanekuid ja hinnanguid, millest ei tasu küll oodata süvaanalüüse, aga loodetavasti siiski huvitavaid kilde.

Olen siiani näinud nelja kohtumist – Flora-Trans 4:0 superkarikafinaalis ning Kalju-Levadia 0:0, Levadia-Trans 4:0 ja Levadia-Flora 1:1 liigas. Kuna kõik on tippmängud ja neist kaks on jõudnud ka teleekraanile, siis peaks senine valim olema paljudele tuttav. Teengi otsa lahti esmamuljetega medalinõudlejatest:

Taavet vs Elevant ehk Aafrika jalgpall on võrratu

Ekvatoriaal-Guinea on kodus hoopis midagi muud. Foto: Agne Rauba

Ekvatoriaal-Guineas ja Gabonis peetaval Aafrika Rahvuste Karikal sai selgeks, et esimesena nimetatud korraldajamaa läheb veerandfinaalis kokku Elevandiluurannikuga. Terve mõistus ütleb, et Elevandid tambivad maailma 151. jalgpalliriigi jalge alla.

Ekvatoriaal-Guinea on pisike täpike Aafrika kaardi keskosas ning osaleb oma esimesel suurturniiril. Kaks ja pool aastat tagasi külastasid nad Tallinna, lahkudes siit 0:3 keretäiega, misjärel Tarmo Kink ütles: Teisel poolajal tahtsime veel neli väravat lüüa, aga ei õnnestunud, sest lasime end lõdvaks.

Mis kriis?

Foto: Hendrik Osula

Viimase kolme kuu jooksul on palju räägitud jalgpallikoondise kriisist, mõõnast, madalast moraalist, nõrgast motivatsioonist … milliseid väljendeid keegi eelistanud on. Viiest mängust viis kaotust ja null väravat oli tõsiasi, mistõttu oli ka keeruline sellele otseselt vastu vaielda.

Üks mees, kes kordagi neid hinnanguid omaks ei võtnud, oli peatreener Tarmo Rüütli, nähes kaotuses Fääri saartele tööõnnetust ning teiste allajäämiste juures objektiivseid põhjuseid. Itaalias, Uruguays, Tšiilis ja Türgis kuivale jäämist ei saa tõepoolest nimetada põrumiseks, eriti kui Lõuna-Ameerikas käinud koosseisu võis isegi B-koondiseks lugeda vaid mööndustega.

Eesti klubide koht ongi mudas

Euroedu jäi jällegi vaid unistuseks. Foto: Hendrik Osula

Koondise nelja kuiva kaotusega alanud suvekuud jätkusid samal lainel Eesti klubide põrumisega eurosarjades. Kaheksast mängust null võitu ja üks värav. Nagu eelmiselgi aastal, piirdusid kõik klubid ühe ringiga.

Narva Transist pole euromängude kontekstis üldiselt mõtet rääkidagi. Nii on õpetanud varasemad aastad ja nii läks ka tänavu, sest koguskoor 1:7 Makedoonia neljanda meeskonna vastu ei üllatanud ilmselt kedagi. Küll aga üllatas fakt, et Anton Epikhini värav esimeses euromängus jäigi Eesti klubidele ainsaks.

Soccernet 10! Tegijal juhtub

Siksten Kasimiri juhtum jääb pikaks ajaks meelde. Foto: Märt Vassiljev

Jätkame Soccernet.ee portaali kümnendale sünnipäevale pühendatud blogipostide seeriat. Palusin toimetajatel valida välja kõige naljakamad/kummalisemad/meeldejäävamad Soccerneti tööga seotud seigad.

On inimesi, kes satuvad loomupäraselt alatasa igasugu jamadesse. Ja vastupidiselt on ka inimesi, kellega ei juhtu peaaegu kunagi midagi ebatavalist. Enamjaolt täielike amatööridena alustanud soccernetlaste seas on pigem esindatud see esimene grupp. Mis jääb puudu kogemustest, tuleb tasa teha entusiasmiga.

Soccernet 10! Jumal tänatud, et mitte täiskasvanud

Soccernet 2001

Täna täpselt kell 12:40 sai Soccernet.ee portaal kümme aastat vanaks. Vist juba enne 2001. aasta 1. juunit oli olemas näiteks FC Soccernet, mis kasvas omakorda välja Soccerneti foorumist. Ometi loeme me tänast, lastekaitsepäeva, enda sünnipäevaks. Seega on Soccernet täpselt 1 päev vanem kui Eesti rahvusstaadion, mis avati “alles” 2. juunil 2001 mänguga Hollandi vastu.

Mina jõudsin otsaga Soccernetti 2004. aasta sügisel ja peatoimetaja rolli täidan praeguseks ligikaudu viis aastat. On olnud uskumatult sündmusterohke aeg, aga kui peaksin nimetama esimesed asjad, mis tagasi vaadates meenuvad, siis on nendeks suured plaanid, suur töö ja vaevaline, kuid kokkuvõttes samuti suur areng. Ja selle taustal loomulikult kõikvõimalikud kollektiivi sisesed juhtumised ja üheskoos tehtud lollused, mis ei unune kunagi.

Mängu oli, verd nägi … mis puudu jäi?

Kuhu publik jäi? Foto: Märt Vassiljev

Eesti karikafinaal 2011 jättis ausalt öeldes külmaks. Mäng polnud paha, karikas oli kaalul, ilm oli super ja staadion Eesti parim, aga no tee mis tahad, kogu see näiliselt ilus kompott ei tekitanud tegelikku elevust.

Mis oli puudu? Publik, seda muidugi, aga miks siis ometi ainult 390 inimest kohale tuli? Kindlasti ei ole sellele ühest vastust, aga ma usun siiski, et kesine publikuhuvi ei põhjustanud lahjat kompotti, vaid pigem vastupidi.

45 minutit torti koos kirsiga

Ilus ka pildil, imeilus vaid kohapeal. Foto: Märt Vassiljev

“Müstiline, hing jäi kinni selle peale. Elu jõudis juba väga mustaks muutuda.” Raio Piiroja sõnad, millele kirjutaksid ilmselt alla kõik teisipäeval Lilleküla staadionil viibinud Eesti poolehoidjad.

Aitäh Eesti koondisele kahe imelise etenduse eest, Uruguay ja Serbia lumiste lahingute emotsioonid jäävad veel kauaks-kauaks meelde! Neist enam hindan just viimast ja mitte vaid seepärast, et mäng käis punktidele ja pakkus erakordselt dramaatilise lahenduse. Eelkõige muutis selle haaravaks tõik, et Eesti hammustas sajaprotsendiliselt motiveeritud kõrgeklassilist meeskonda ning tegi seda teenitult.

Soccernet ennustab: medalid jäävad Tallinna

Hooaja avamisel olid kõik treenerid mõistagi lootusrikkad. Foto: Hendrik Osula

Viimastel aastatel on Soccernet.ee ennustanud Meistriliiga hakul igasugu järjestusi ning peaaegu alati sellega totaalselt puusse pannud. Üheks põhjuseks see, et portaali nime taha oleme tavaliselt peitunud mina koos Timo “Soccerneti Aju” Kikasega ning meie arvamused kipuvad tihtipeale lahku minema, mistõttu on tulnud teha ebatäpseid kompromisse.

Sestap proovime sel aastal teisipidi – et mitte raisata tunde vaidlemisele, mis niikuinii viib vaid eksitulemusteni, esitan blogis paralleelselt meie mõlema ennustused. Tulemused on kahtlemata subjektiivsemad, kuid vähemalt ühel meist (näiteks minul) loodetavasti ka täpsed.