header photo

Postitused märksõnaga ‘aleksandr dmitrijev’

Soccernet.ee ennustab keskkaitsesse Kallastet. Miks?

Ken Kallaste - kas Malta vastu keskkaitsja? Foto: Kasper Elissaar

Ken Kallaste – kas Malta vastu keskkaitsja? Foto: Kasper Elissaar

Täna õhtul näeme üle paari kuu taas Eesti koondist pallimurul. Sedapuhku Pärnus ja vastaseks on maavõistluses Malta. Kuivõrd ma Twitteris juba ütlesin Õhtulehe sporditoimetuse juhatajale Ott Järvelale, et õhtul võrdleme, kumma eeldatav algkoosseis täpsem on, esitan siin mõned põhjendused.

Nimelt kes on Soccernetist tänase mängu eelvaadet lugenud, nägi, et Soccernet.ee ennustab Ken Kallaste algkoosseisus keskkaitse kohale. Miks? Kõige suurem põhjus on muidugi see, et Ragnar Klavanit ei ole. Levinud arvamus (ka Oti oma) on, et Klavani asemel võiks keskkaitsjana alustada Karol Mets, kes on oma omadustelt väga sarnane Klavanile – hea mängu avamisega ja kõva võitleja. Siin ei tasu aga unustada, et kuigi Mets tõepoolest koduklubis Stavangeri Vikingis mängib samuti keskkaitsjat, on ta koondises Magnus Pehrssoni kontseptsioonis ülioluline lüli poolkaitse ja kaitse vahel.

Premium liiga – piinlikust häbipostist ausaks asjaks

Ats Purje sõlmis esmaspäeval kolme-aastase lepingu Nõmme Kaljuga. Foto: Nõmme Kalju

Ats Purje sõlmis esmaspäeval kolme-aastase lepingu Nõmme Kaljuga. Foto: Nõmme Kalju

Kui veel mõne aasta eest oli pea igal Eesti jalgpalluril vaid üks eesmärk: peaasi, et saaks välismaale mängima, siis nüüd on olukord teine. Kui varem eelistasid pallurid ükskõik millise välismaalt tulnud pakkumise vastu võtta, siis täna ei häbeneta Premium liigas mängida.

2013. aastast alanud revolutsioon on tänaseks jõudnud sinna, et Eesti klubisid peetakse korralikuks mängupaigaks. Siinne liiga on arenenud punkti, kus meil on ühtlaselt tugev esiviisik, kus tippmängudel on publikut sedavõrd palju, et tekib tõelise vutipeo emotsioon ning kus tippklubid suudavad pakkuda koondisekogemustega meestele palka, mida nad arvestatavaks peavad.

Kas Ojamaa suudaks Kostja saapad täita?

Kas Henrik Ojamaa võtab üle Konstantin Vassiljevi rolli number kümne peal? Foto: Gertrud Alatare

Kas Henrik Ojamaa võtab üle Konstantin Vassiljevi rolli number kümne peal? Foto: Gertrud Alatare

Nädalavahetusel tulnud suur pauk – teade Eesti koondise keskväljamaestro Konstantin Vassiljevi vigastusest täpselt enne EM-valiktsükli algust -, on kogu Eesti jalgpallile ja selle fännidele traagiline hoop. Vutiringkond on kogu nädala arutlenud, kes suudaks teda asendada – äkki Henrik Ojamaa?

Kuigi teatav osa ajakirjanikest ja muudest spetsialistidest usub, et Eesti koondise 4-2-3-1 mängujoonises sobib number kümne kohale kõige paremini Joel Lindpere, siis minu arust see nii ei ole. Lindpere on viimastel hooaegadel klubijalgpallis näidanud, et ta sobib oivaliselt number kaheksa kohale.

Kas teil on ikka igav?

Möll käib kogu aeg ja igal pool! Foto: Rein Murakas

Kuulen tihti, et Eesti jalgpall on jama. Siin ei toimu midagi. Meistriliiga tase on nõrk. Puuduvad intriigid. Kirjutan just teile, kes te olete seda mulle öelnud!

Kuulen tihti, et välismaa jalgpall on vägev. Seal toimub palju. Tase on kõikjal parem kui siin. See pakatab intriigidest. Kirjutan just teile, kes te olete seda mulle öelnud!

Jah. Te olete samad inimesed!

Vaatame tagasi, mis on viimase aasta jooksul toimunud. Meistriliiga hooaeg oli jällegi erakordselt põnev, oli suuri üllatajaid, oli veel suuremaid langejaid. Oli võimas noorpallurite esiletõus, oli Tallinna Kalevi finantskrahh ja kihlveoskandaal.

3 vastust Eesti-Trinidad ja Tobagolt

Foto: Hendrik Osula

Soccernet.ee blogi toob iga koondisemängu eel välja kolm küsimärki ja teeb peale mängu omakorda kolm järeldust. Kuidas vastas reedene 1:0 võit varem püstitatud küsimustele?

1) Kas Sergei Zenjovi kiirus on tagasi?

“Jah, jah, jaa!” ütleksid fännid. Zenjov alustas eile algkoosseisus ning tegi suurepärase mängu. Väravani mees küll ei jõudnud, aga kiirust ja särtsu jagus küll.

Tasuks Eesti ainsale tabamusele väravasööt ning mitu tekitatud teravust. Eluvormis ründaja veel ei olnud, aga kiirust jagus küll ning valikmängudes kujuneb väravaküti roll tõenäoliselt üsna tähtsaks.

Kriis keskväljal: kas lahendus on olemas?

Kas Ilja Antonov võiks olla Eesti päästerõngas? Foto: Gertrud Alatare

Eesti koondise valikturniir ei ole alanud sugugi hästi ning probleeme võib näha läbi koondise mängu. Novembris seisab Eesti koondisel ees kaks sõprusmängu, mis annavad hea võimaluse uusi asju proovida.

Loodetavasti ei saa reis soojale Araabia poolsaarele olema pelgalt tore puhkusereis, sest pärast nii kesist algust on selge, et järgnevad sõpruskohtumised on probleemide lahendamiseks väga tähtsad. Hetkel seisame silmitsi karmi reaalsusega, et me võime valikturniiri vaid kuue punktiga lõpetada. Kui jätta välja Andorra, siis meil on valikturniiri kaks “kõige kergemat” mängu selja taga ning kaotasime mõlemad.

Probleem ei ole aga niivõrd kaotustes endas, kui selles, et Eesti mäng ei ole olnud kuigi veenev. Kohtumine Ungari vastu oli juba veidi positiivsem, aga Eesti ründemäng on olnud ideetu ning kaitsemäng veidi naiivne ja liigselt indiviididele lootev.

Kes väärivad Eesti koondisekutset?

Foto: Imre Pühvel

Eesti koondis pidas 12 päeva jooksul 5 sõprusmängu, mida ilmestavad suureskoorilised kaotused. Vaid võit Leedu üle suudab kuidagi jalgpallifänni tuju parandada. Ometi usun, et need mängud olid vajalikud ning õigustan Tarmo Rüütli kasutatud mängijaid ning taktikaid.

Need olid vajalikud, et saada kätte pilt kõikidest koondise tasemele küündivate jalgpallurite mänguvormist ning sobitumisest Rüütli mänguskeemidesse. Järgnevalt pakun välja omalt poolt need nimed, keda Rüütli võiks algavas MM-valiktsüklis kasutada.

Väravavaht:

1. Sergei Pareiko (35)* – Loodetavasti suudab oma taset järgmised 2 aastat veel sama kõrgel hoida. Kui vigastusi väldib, siis usun, et saab sellega hakkama. Kindel esiväravavaht ning harva võib temalt näha väravaga lõppevaid eksimusi.

Kas ehitame vundamenti või kaevame auku?

Kas kuldse keskväljapaari seljataga haigutab tühjus? Foto: Catherine Kõrtsmik

Just mõni aeg tagasi vaatasin ma välismaal mängivate jalgpallurite nimekirja rahulolevalt ja tõdesin, et need ajad on ilmselt möödas, kus koondis moodustus suures osas palluritest, kes teadsid ja tundsid ainult koduliiga tempot ja taktikaid (või nende puudumisi).

Ometi oleme me Itaaliaga mängu eel ootamatult olukorras, kus keskväljale pole tavapärastest kandidaatidest kedagi panna. Kui hakata lähemalt vaatama, siis ongi meil koondises viimastel aastatel läbi aetud vaid kolme keskpoolkaitsjaga, kellest kaks ei saa Itaalia vastu mängida.

Mida sellises olukorras teha? Võimalusi on kolm.

Värsked postitused

Teemad

Arhiiv