header photo

Postitused märksõnaga ‘eesti koondis’

Mis hinne panna Martin Reimile esimese kahe mängu eest?

Martin Reim on koondisele uue hingamise andnud. Koondis on ka palju ründavamaks muutunud. Foto: Gertrud Alatare

Martin Reim on koondisele uue hingamise andnud. Koondis on ka palju ründavamaks muutunud. Foto: Gertrud Alatare

45-aastane Eesti vutikoondise peatreener Martin Reim on tänaseks pidanud oma kaks esimest mängu A-koondise peatreenerina. Milline hinne mehele senise töö eest panna?

Reimist sai rahvusesinduse loots keset MM-valiktsüklit. Esimesteks mängudeks, mis olid kohe punktide peale, oli tal aega valmistada kolm nädalat ning sellest suur osa kulus hetkeolukorra kaardistamiseks. Vutimehed kogunesid neli päeva enne Reimi avamängu, kus alistati Gibraltar 4:0, misjärel oli aega kaks päeva, enne kui võeti Lillekülas vastu kirju ajalooga Kreeka, kellele kaotati standardolukordade väravatest 0:2.

Gibraltari matš jääb vutisõpradele pikaks ajaks meelde, sest näidatud isu, tahe ja selle tulemusena löödud neli väravat on midagi, mida ei näe just väga tihti. Täpsemalt öeldes, nelja väravat polnud viis aastat näha saanud. Kreeka vastu säilisid tahe ja isu, kuid lasime juba teisel minutil omale nurgalöögist ühe ära lüüa ja teisel poolajal lõi Kostas Stafylidis otse karistuslöögist palli Eesti võrku. Eesti valdas Kreekast enam palli, sooritas rohkem pealelööke, tiirles rohkem vastase kasti läheduses, aga ometi saime kaotuse.

Kuidas mängib Martin Reim?

Martin Reim on öelnud, et koondise ründemängu tuleb parandada. Foto: Kasper Elissaar

Kolmapäeval teatas Eesti koondise peatreener Martin Reim koosseisu oma esimesteks mängudeks Gibraltari ja Kreekaga. Kutse said 26 meest, kellest 14 kuulub välisklubidesse. Kuidas Reim mehed platsile paneb? Kui seda talt pressikonverentsil küsisin, ei soovinud ta täpsustada. See on arusaadav. Püüan siis ise nuputada.

Põhjus, miks Reim ei soovinud mänguplaanist rääkida, on väga lihtne. Mängudeni on veel üle nädala aega ja kuna ka vastaste jaoks tähendab Eesti treenerivahetus teadmatust, on vaja seda hoida mänguni. Hetkel teavad Gibraltar ja Kreeka ainult Magnus Pehrssoni käekirja. Seega saab Reim eelkõige just Gibraltarit üllatada. Olukord tippjalgpallis, kus vastane ei tea su mänguplaanist midagi, on harv. Reim soovib siit kasu lõigata.

Jalgpalliajakirjanikuna on aga mul lausa kohustus spekuleerida selle üle, mida hakkab Reim tegema. Proovime siis.

Soccernet.ee ennustab keskkaitsesse Kallastet. Miks?

Ken Kallaste - kas Malta vastu keskkaitsja? Foto: Kasper Elissaar

Ken Kallaste – kas Malta vastu keskkaitsja? Foto: Kasper Elissaar

Täna õhtul näeme üle paari kuu taas Eesti koondist pallimurul. Sedapuhku Pärnus ja vastaseks on maavõistluses Malta. Kuivõrd ma Twitteris juba ütlesin Õhtulehe sporditoimetuse juhatajale Ott Järvelale, et õhtul võrdleme, kumma eeldatav algkoosseis täpsem on, esitan siin mõned põhjendused.

Nimelt kes on Soccernetist tänase mängu eelvaadet lugenud, nägi, et Soccernet.ee ennustab Ken Kallaste algkoosseisus keskkaitse kohale. Miks? Kõige suurem põhjus on muidugi see, et Ragnar Klavanit ei ole. Levinud arvamus (ka Oti oma) on, et Klavani asemel võiks keskkaitsjana alustada Karol Mets, kes on oma omadustelt väga sarnane Klavanile – hea mängu avamisega ja kõva võitleja. Siin ei tasu aga unustada, et kuigi Mets tõepoolest koduklubis Stavangeri Vikingis mängib samuti keskkaitsjat, on ta koondises Magnus Pehrssoni kontseptsioonis ülioluline lüli poolkaitse ja kaitse vahel.

Kes hoolitseb koondise ründeteravuse eest?

Konstantin Vassiljev on sel hooajal oma koduklubi Bialystoki Jagielloniat juba tassinud. Nüüd tuleb ilmselt sama teha ka koondises. Foto: jagiellonia.pl

Konstantin Vassiljev on sel hooajal oma koduklubi Bialystoki Jagielloniat juba tassinud. Nüüd tuleb ilmselt sama teha ka koondises. Foto: jagiellonia.pl

Kolmapäeval selgus Eesti koondise koosseis järgmisel nädalal toimuvaks maavõistluseks Maltaga ja 6. septembril peetavaks MM-valikturniiri avalahinguks võõrsil Bosnia ja Hertsegoviinaga. Ebahariliku kiirusega tekkis koosseisust tulenevalt elav diskussioon.

Olgu kohe algatuseks mainitud, et tegelikult üks kutse on veel saatmata ja see pannakse teele selle nädala lõpuks. Praeguseks on kutse aga saanud 23 meest ning vutisõprade hulgas on juba see seltskond küsimusi tekitanud.

Nimelt on suurim kummastus inimestel selle üle, kus on Henrik Ojamaa, kes liitus suvel Hollandi kõrgliigas palliva Go Ahead Eaglesiga, on seni liiga alates põhimees olnud ja ka värava löönud. Lisaks ei teeninud kutset Tšehhi kõrgliigas põhimeheks tõusnud vasakpoolkaitsja Siim Luts ning tänavu Soome ja Ungari kõrgliigades soliidset mängu näidanud Tarmo Kink. Nooremast generatsioonist on puudu ka rahva lemmikud Frank Liivak ja Mattias Käit, ent valikmänguks neile kutse saatmine oli juba eelnevalt kaheldav.

Kas Klopp viib Klavani tagasi juurte juurde?

Kas Ragnar Klavanist saab Liverpoolis taas vasakkaitsja? Foto: Regina Rähn

Kas Ragnar Klavanist saab Liverpoolis taas vasakkaitsja? Foto: Regina Rähn

Eesti koondise keskkaitsja Ragnar Klavan on oma karjääri Inglismaa suurklubi Liverpooli eest briljantselt alustanud. Treeningmängudes säras ta nii Londoni Chelsea kui FC Barcelona vastu, möödunud nädalavahetusel tegi liigadebüüdis hoolimata ‘Pooli kolmest sisse lastud väravast Arsenali vastu tugeva esituse. Kuid mis saab temast edasi?

Inglise meedia ja Liverpooli fännid arvasid Klavani soetamise järel, et Augsburgist saadi endale 30-aastane varumees. Mulgimaa mehel endal olid teised plaanid ja tänaseks on ka inglaste mõtted pöördunud. Meie Rakust ollakse vaimustuses!

Joonas Tamm. Keskkaitsja. Koondislane?

joonastamm

Foto: Brit Maria Tael

Magnus Pehrssoni otsus kaasata Joonas Tamm eelseisvateks koondisemängudeks Norra ja Serbiaga A-koondise nimekirja oli minu jaoks päris korralik üllatus. Ilmselt ei olnud ka neid jalgpalliinimesi palju, kes seda ootasid või oodata oskasid.

Kui pikk eelhooaeg välja arvata, siis võistlusmängudes on Tamm viimase pisut vähem kui pooleteise aastaga keskkaitses mänginud täpselt kaks mängu ja 30 minutit vahetusest otsa. Aga tundub, et sellest piisab, et juba koondisesse pääseda.

Pareiko tõmbas koondisemängule vee peale

Sergei Pareiko vahetusmees (!) Zakaria Beglarišvilile oma aega ja närve kulutamas. Milleks küll? Foto: Gertrud Alatare

FC Levadia ja FC Flora mängu järel erinevate inimestega Sergei Pareiko käitumisest rääkides kõlas kõigi huulilt justkui kokku lepitult üks ja sama sõna – “kurb”. Kurb, kuidas end ajapikku Eesti koondise fännide südametesse mänginud mees oma karjääri niimoodi lõpetas.

Kogu selle hooaja jooksul on Pareiko silma paistnud tugevalt ebastabiilse käitumisega – meest on lihtsalt liiga lihtne endast välja ajada. Kord suudavad ta rivist välja viia mõned üksikud pealtvaatajad Sportland Arenal, kord A. Le Coq Arenal sooja tegev Zakaria Beglarišvili. Kes teab, äkki ongi ta kogu oma karjääri jooksul selline olnud? Tavalised vutisõbrad on teda iganädalaselt näinud alles sel aastal.

Kuue aastaga Lillekülast maailma tippu

Joel Lindpere ja Moussa Dembele. Tallinn, 2009. Foto: Märt Vassiljev

Joel Lindpere ja Moussa Dembele. Tallinn, 2009. Foto: Märt Vassiljev

Täna kuus aastat tagasi alistas Eesti koondis Raio Piiroja ja Konstantin Vassiljevi väravatest 2:0 Belgia. Eilsete valikmängude järel on selge, et novembrikuises FIFA edetabelis kerkib Belgia esikohale. Esimeseks. Maailma parimaks meeskonnaks Saksamaa, Hispaania, Argentina ja teiste ette.

Toona aasta maailma edetabelis 66. kohal lõpetanud Belgia fenomenist on räägitud palju ja sinna täna midagi lisada ei ole – nende viimane peatükk on veel poolik. Talendikas meeskond, sisserändajate maksimaalne integreerimine, heal tasemel kodumaine noortetöö. Raul on sellest kirjutanud nii blogis kui mullu maailmameistrivõistluste eelvaates.

Pehrssoni linnus keset Kitseküla

Konstantin Vassiljevi juhitav ründeliin on väravaid löönud vaid kodus. Foto: Brit Maria Tael

Pärast reedest mängu Inglismaaga käis mitmelt poolt läbi tõdemus, et Eesti on lõppeva EM-valiksarja võõrsilmängudes olnud parajalt impotentne – viis mängu, null väravat. Vähe või peaaegu mitte üldse mainiti aga seda, et sellele vastukaaluks on kodumängudest tehtud vastastele tõelised pähklid – neli mängu, kolm võitu, väravate vahe 4:1.

Kahe aastaga on Magnus Pehrssoni käe all Eesti koondis muutunud koduväljakul tõsiseltvõetavaks jõuks – seni on Pehrssoni käe all peetud kaheksa kodumängu, saldoks viis võitu, kaks viiki ja üks kaotus. Väravate vahe 9:4. Olgugi et tõeliselt suuri vastaseid oli seal vaid üks (ainus kaotus tuligi Inglismaalt), siis on see kahtlemata Eesti-suguse jalgpalliriigi jaoks igati uhke näitaja. Kaitse on üha enam tööle hakanud ning mängijad on mänguplaaniga ära harjunud.

Inglismaa – teisejärguline vutiriik

Inglased mullu Lillekülas. Foto: Jana Pipar

Inglismaa – jalgpalli sünnimaa ja harjumuspäraselt ju maailma üks kõige suurematest! Samale pulgale saab mahutada ehk ainult Brasiilia, Argentina, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa. Kas ikka on nii? Enam nagu väga vist pole.

Seitse aastat ja neli päeva enne reedest lahingut mängisime (meietan siin Eesti koondist, leian, et see on absoluutselt kohane) samuti Wembleyl Inglismaaga ja siis oli see ikka uskumatult suur mäng, üks tähis Eesti jalgpalliajaloos. Paraku polnud Inglismaa tegelikult juba siis enam päris see, millega me harjunud oleme. Koosseisus olid küll Steven Gerrard, Frank Lampard ja Wayne Rooney, aga algkoosseisus oli ikka küllaltki palju teise või isegi kolmanda suurusjärgu tähti.

Värsked postitused

Teemad

Arhiiv