header photo

Postitused märksõnaga ‘magnus pehrsson’

Kuidas mängib Martin Reim?

Martin Reim on öelnud, et koondise ründemängu tuleb parandada. Foto: Kasper Elissaar

Kolmapäeval teatas Eesti koondise peatreener Martin Reim koosseisu oma esimesteks mängudeks Gibraltari ja Kreekaga. Kutse said 26 meest, kellest 14 kuulub välisklubidesse. Kuidas Reim mehed platsile paneb? Kui seda talt pressikonverentsil küsisin, ei soovinud ta täpsustada. See on arusaadav. Püüan siis ise nuputada.

Põhjus, miks Reim ei soovinud mänguplaanist rääkida, on väga lihtne. Mängudeni on veel üle nädala aega ja kuna ka vastaste jaoks tähendab Eesti treenerivahetus teadmatust, on vaja seda hoida mänguni. Hetkel teavad Gibraltar ja Kreeka ainult Magnus Pehrssoni käekirja. Seega saab Reim eelkõige just Gibraltarit üllatada. Olukord tippjalgpallis, kus vastane ei tea su mänguplaanist midagi, on harv. Reim soovib siit kasu lõigata.

Jalgpalliajakirjanikuna on aga mul lausa kohustus spekuleerida selle üle, mida hakkab Reim tegema. Proovime siis.

Soccernet.ee ennustab keskkaitsesse Kallastet. Miks?

Ken Kallaste - kas Malta vastu keskkaitsja? Foto: Kasper Elissaar

Ken Kallaste – kas Malta vastu keskkaitsja? Foto: Kasper Elissaar

Täna õhtul näeme üle paari kuu taas Eesti koondist pallimurul. Sedapuhku Pärnus ja vastaseks on maavõistluses Malta. Kuivõrd ma Twitteris juba ütlesin Õhtulehe sporditoimetuse juhatajale Ott Järvelale, et õhtul võrdleme, kumma eeldatav algkoosseis täpsem on, esitan siin mõned põhjendused.

Nimelt kes on Soccernetist tänase mängu eelvaadet lugenud, nägi, et Soccernet.ee ennustab Ken Kallaste algkoosseisus keskkaitse kohale. Miks? Kõige suurem põhjus on muidugi see, et Ragnar Klavanit ei ole. Levinud arvamus (ka Oti oma) on, et Klavani asemel võiks keskkaitsjana alustada Karol Mets, kes on oma omadustelt väga sarnane Klavanile – hea mängu avamisega ja kõva võitleja. Siin ei tasu aga unustada, et kuigi Mets tõepoolest koduklubis Stavangeri Vikingis mängib samuti keskkaitsjat, on ta koondises Magnus Pehrssoni kontseptsioonis ülioluline lüli poolkaitse ja kaitse vahel.

Kes hoolitseb koondise ründeteravuse eest?

Konstantin Vassiljev on sel hooajal oma koduklubi Bialystoki Jagielloniat juba tassinud. Nüüd tuleb ilmselt sama teha ka koondises. Foto: jagiellonia.pl

Konstantin Vassiljev on sel hooajal oma koduklubi Bialystoki Jagielloniat juba tassinud. Nüüd tuleb ilmselt sama teha ka koondises. Foto: jagiellonia.pl

Kolmapäeval selgus Eesti koondise koosseis järgmisel nädalal toimuvaks maavõistluseks Maltaga ja 6. septembril peetavaks MM-valikturniiri avalahinguks võõrsil Bosnia ja Hertsegoviinaga. Ebahariliku kiirusega tekkis koosseisust tulenevalt elav diskussioon.

Olgu kohe algatuseks mainitud, et tegelikult üks kutse on veel saatmata ja see pannakse teele selle nädala lõpuks. Praeguseks on kutse aga saanud 23 meest ning vutisõprade hulgas on juba see seltskond küsimusi tekitanud.

Nimelt on suurim kummastus inimestel selle üle, kus on Henrik Ojamaa, kes liitus suvel Hollandi kõrgliigas palliva Go Ahead Eaglesiga, on seni liiga alates põhimees olnud ja ka värava löönud. Lisaks ei teeninud kutset Tšehhi kõrgliigas põhimeheks tõusnud vasakpoolkaitsja Siim Luts ning tänavu Soome ja Ungari kõrgliigades soliidset mängu näidanud Tarmo Kink. Nooremast generatsioonist on puudu ka rahva lemmikud Frank Liivak ja Mattias Käit, ent valikmänguks neile kutse saatmine oli juba eelnevalt kaheldav.

Joonas Tamm. Keskkaitsja. Koondislane?

joonastamm

Foto: Brit Maria Tael

Magnus Pehrssoni otsus kaasata Joonas Tamm eelseisvateks koondisemängudeks Norra ja Serbiaga A-koondise nimekirja oli minu jaoks päris korralik üllatus. Ilmselt ei olnud ka neid jalgpalliinimesi palju, kes seda ootasid või oodata oskasid.

Kui pikk eelhooaeg välja arvata, siis võistlusmängudes on Tamm viimase pisut vähem kui pooleteise aastaga keskkaitses mänginud täpselt kaks mängu ja 30 minutit vahetusest otsa. Aga tundub, et sellest piisab, et juba koondisesse pääseda.

Pehrssoni linnus keset Kitseküla

Konstantin Vassiljevi juhitav ründeliin on väravaid löönud vaid kodus. Foto: Brit Maria Tael

Pärast reedest mängu Inglismaaga käis mitmelt poolt läbi tõdemus, et Eesti on lõppeva EM-valiksarja võõrsilmängudes olnud parajalt impotentne – viis mängu, null väravat. Vähe või peaaegu mitte üldse mainiti aga seda, et sellele vastukaaluks on kodumängudest tehtud vastastele tõelised pähklid – neli mängu, kolm võitu, väravate vahe 4:1.

Kahe aastaga on Magnus Pehrssoni käe all Eesti koondis muutunud koduväljakul tõsiseltvõetavaks jõuks – seni on Pehrssoni käe all peetud kaheksa kodumängu, saldoks viis võitu, kaks viiki ja üks kaotus. Väravate vahe 9:4. Olgugi et tõeliselt suuri vastaseid oli seal vaid üks (ainus kaotus tuligi Inglismaalt), siis on see kahtlemata Eesti-suguse jalgpalliriigi jaoks igati uhke näitaja. Kaitse on üha enam tööle hakanud ning mängijad on mänguplaaniga ära harjunud.

Kummaline kindlus

Kui need kaks meest on vormis, võib kõike juhtuda. Foto: Imre Pühvel

“Miskit uut erilist ei märka mu silm, nähtud kõik kui vana mustvalge film…” Eesti on Sloveeniasse võidu järele ka varem sõitnud. Ja sellega sealt tagasi tulnud. Kas meil on piisavalt sisu, et ajalugu korduma panna?

Täpselt neli aastat tagasi septembris olime analoogses olukorras. EM-valiksari on seni läinud kenasti, kui välja arvata põrumine grupi autsaideri vastu (toona Fääri saared, tänavu San Marino). Ees ootab võõrsilmäng Sloveeniaga, mis on vaja kindlasti võita, et play-off lootusi edasi hellitada. Kuid isegi Sloveenia võitmise järel ei ole kõik kindel – kaks rasket mängu on veel ees ning peame lootma ka soodsatele tulemustele teiste tiimide mängudest.

Pehrsson, sildtreener

Pehrssoni töö väärib tunnustust. Foto: Brit Maria Tael

Pehrssoni töö väärib tunnustust. Foto: Brit Maria Tael

“Ma arvan, et ootused on selged ja oleme selle juba meie esimesel laagripäeval välja öelnud: me läheme mängu võitma ja meie oleme keskendunud sellele, mida teha, et võita,” ütles Magnus Pehrsson mängueelsel pressikonverentsil.

Värskendav suhtumine, mis loodetavasti ei jää ainult sõnadesse.

Pehrssoni kuvand on vastandlik, ent rootslane on järjekindlalt tegemas õigeid samme koondisest maksimumi võtmisel. Oma esimesel aastal sinisärgid kaitset drillima pannud Pehrsson ei tundnud saabudes mängijaid ja ehk just seetõttu on rünnakute ehitamine ja mängijatest parima pigistamine võtnud loodetust kauem, kuid areng on kahtlemata olnud märgatav.

Ärge unustage Kotenkot!

Foto: Hendrik Osula

10. oktoober aastal 2013 – just see oli päev, mil viimast korda oli Eesti koondise tegevusse kaasatud väravavaht Artur Kotenko.

Sellele järgnenud hooajal tegi Valgevene kõrgliigas Kotenko kaasa Saligorski Šahtjori eest 28 mängu (kõik algkoosseisus) ja oma puuri hoidis ta puhtana neist koguni 17 juhul. Pronksmedali võitnud klubis oli ta pidevalt fännide arvates kuu parimate mängijate seas ning hinnatud spordisait Tribuna.com’i lugejad valisid ta liiga parimaks väravavahiks.

Hea töö, Pehrsson!

Magnus Pehrsson. Foto: Jana Pipar

Magnus Pehrsson. Foto: Jana Pipar

12. märts 2015: Eesti koondise peatreener Magnus Pehrsson avaldab 32 koondislase nimed, kellele ja kelle klubidele koondisekutse mängudeks Šveitsi ja Islandiga saadetud sai. Ta täpsustab, et lõplik valik ehk 23 nime selgub hiljem.

17. märts 2015: Pehrsson teatab 21 mängija nime, kes kindlasti koondisega liituvad. Lubab laupäeva õhtuks öelda järelejäänud kahe palluri nimed, kes esmaspäevaks asjad pakkima peavad, et Šveitsi A-koondise minilaagrisse ja valikmängule lennata.

Premium liiga – piinlikust häbipostist ausaks asjaks

Ats Purje sõlmis esmaspäeval kolme-aastase lepingu Nõmme Kaljuga. Foto: Nõmme Kalju

Ats Purje sõlmis esmaspäeval kolme-aastase lepingu Nõmme Kaljuga. Foto: Nõmme Kalju

Kui veel mõne aasta eest oli pea igal Eesti jalgpalluril vaid üks eesmärk: peaasi, et saaks välismaale mängima, siis nüüd on olukord teine. Kui varem eelistasid pallurid ükskõik millise välismaalt tulnud pakkumise vastu võtta, siis täna ei häbeneta Premium liigas mängida.

2013. aastast alanud revolutsioon on tänaseks jõudnud sinna, et Eesti klubisid peetakse korralikuks mängupaigaks. Siinne liiga on arenenud punkti, kus meil on ühtlaselt tugev esiviisik, kus tippmängudel on publikut sedavõrd palju, et tekib tõelise vutipeo emotsioon ning kus tippklubid suudavad pakkuda koondisekogemustega meestele palka, mida nad arvestatavaks peavad.

Värsked postitused

Teemad

Arhiiv