header photo

Postitused märksõnaga ‘premium liiga’

Make Premium liiga great again!

Rohkem võrdseid mänge on meie kõigi huvides. Foto: Brit Maria Tael

Rohkem võrdseid mänge on meie kõigi huvides. Foto: Brit Maria Tael

26 hooaega. 7 erinevat meistrit. Kamaluga erinevaid meeskondi. Põhihooaegadel 12 134 väravat! Kahtlemata värvikas ajalugu meile kalliks saanud noorel täiskasvanul – kodusel meistriliigal.

90ndad olid sündmusterohked. Justkui ei olnudki ühtegi igavat päeva, kus mõni suur uudis või sündmus üle ukseläve ei astunud. Üheks neist oli kohaliku meistriliiga loomine 1992. aastal. Vast ootuspäraselt ei läinud see viperusteta. Pendeldati erinevate meeskondade arvu vahel, poldud kindel, kas me oleme nüüd põhjamaa või alustame oma hooaega sügisest nagu valdav enamus, ning isegi turniiriformaat tammus ühelt jalalt teisele.

13-aastaseks saades, pärast 14. hooaega, leiti lõpuks praegune turniiriformaat, mis on pikemaks püsima jäänud. 10 meeskonda, kaks kevad- ja kaks sügisringi, hooaja võitja saab Meistrite liigasse, järgmised kaks Euroopa liigasse, viimane langeb tagasi esiliigasse ning eelviimane peab mängima üleminekumänge.

Ilmataat on kogu Premium liiga lõpplahendust vussi keeramas

Kurb reaalsus: Eesti meistritiitel võidakse otsustada lumisel Hiiu staadionil. Foto: Jana Pipar

Kurb reaalsus: Eesti meistritiitel võidakse otsustada lumisel Hiiu staadionil. Foto: Jana Pipar

Märtsis alustati mängudega Premium liigas ning kaheksa kuud hiljem oleme seisus, kus endiselt on kolm klubi tiitlikonkurentsis. Enne viimast vooru on Infonetil koos 77, Levadial ja Kaljul 75 punkti. Lisaks on medalikonkurentsis 73 silmaga Flora. Laupäeval kohtuvad omavahel Infonet ja Kalju ning Levadia ja Flora ehk midagi põnevamat oleks raske tahta.

Ometi on ilmataat kõike seda vussi keeramas. Nimelt märkas täna hommikul vast iga eestimaalane, et õues on maa valge. Riiklik ilmateenistus lubab miinuskraadide ja lumesaju jätku veel nädalaks. See tähendab, et suure tõenäosusega pannakse ka meistriliiga lõplik pingerida paika väga nigelates tingimustes.

5 mõtet Premium liigast: ajaloo vägevaim finišisirge ja ajalooliselt halb Tarvas

Jää või suu lahti vaatama. 23. august, Flora - Infonet. Foto: Brit Maria Tael

Jää või suu lahti vaatama. 23. august, Flora – Infonet. Foto: Brit Maria Tael

Võib vist julgelt öelda, et nii põnevat ja mitmetahulist lõpplahendust (ja hooaega) pole Eesti kõrgliiga varem näinudki. Sõltumatult sellest, kas korratakse 1993/94 hooaega ja teist korda otsustab meistri lisamäng, on 2016 pakkunud emotsioone igale maitsele.

Esmalt meistrist. Hooaja eel avaldasid suuri lootusi teisedki, kuid medalid on selgelt jäänud Tallinna suure neliku jagada. Kevadel andsid tooni Andrei Sidorenkovi standardolukorrad ja Nõmme Kalju, jaanipäevale läks liidrina Levadia. Südasuvel vahetasid aga nii Levadia kui hooaega alla ootuste alustanud Flora peatreenerit ja kogu krempli tulemusena on kaks vooru enne hooaja lõppu liider Infonet, kes tagumiste vastu kõige vähem vääratanud. Oma üldse esimest medalit jahtiva Lasnamäe klubi jaoks on kuld aga veel oi-kui-kaugel, sest juba mäng Paidega (k) on potentsiaalne banaanikoor ja viimasel päeval Kalju (v) … Kingitusi Infonetile vaevalt tehakse.

Viik Levadiaga näitas, et Flora on Eesti esinumber

Levadia tänab

Levadia meeskond tänab õnnestunud mängu järel fänne. Foto: Jana Pipar

Laupäevane FC Levadia ja FC Flora 0:0 viik Sportland Arenal tõestas paradoksaalsel kombel ehk isegi kõige ilmekamalt, et Flora on Eesti jalgpallis tõesti liidrirolli endale võtnud. Ja mitte niisama, vaid kohe päris suure vahega kõigi teiste ees.

Mäng mänguks, selle juures ma pikemalt ei peatukski. Flora kaitseliin oli palliga mängides ebakindel, Levadial puudus veel korralik kokkumäng (ja Anton Mirantšuk, keda hoiti viimases treeningmängus saadud kerge vigastuse tõttu igaks juhuks mängust eemal). Sergei Lepmets tegi ühe fantastilise tõrje (Prosa vastu) ning Flora oleks pidanud kaks tükki ära lööma (Prosa + Alliku). Null-null.

Aga kui Esiliigast polegi kedagi võtta?

Tallinna Kalev on hetkel Premium liiga kursil hoolimata sellest, et kaotusi on saadud sama palju kui võite. Foto: Gertrud Alatare

Tänavune Premium liiga koosseis on kahtlemata viimaste aastate kõige mõnusam. Puudub selge autsaider, puuduvad nõrgad selge identiteedita mansad. Kõige kaunistuseks on kogu liiga alates esimestest voorudest peale olnud äärmiselt põnev – tänaseks on ju veel totaalselt lahtised esikolmiku, neljanda koha ning viimase kolmiku saatused – kõik need tähtsad positsioonid, mille peale tegelikult ju mängitakse.

Kõik ilus peab aga kord lõppema ning nii hakkab ka käesolev hooaeg tasapisi juba lõpusirgele eelnevasse viimasesse kurvi jõudma. Ka Soccernet.ee foorumis on viimastel päevadel sellelaadne teemaarendus käima lükatud – kes siis uueks aastaks kõrgseltskonda Esiliigast tõuseb?

Esimene poolaeg läbi: säh teile, kriitikud!

Ats Purje näitas taset. Foto: Brit Maria Tael

Ats Purje näitas taset. Foto: Brit Maria Tael

Enne teisipäevast koondisemängu Soomega oli peamine teema Premium liiga mängijate ülisuur osakaal Eesti rahvusmeeskonnas. Peas oli vaid mõte: kas siinne tase on piisav, et rahvusvahelises jalgpallis hakkama saada? Mäng Soomega näitas, et jah, on küll.

Soome vastu oli algkoosseisus üheksa Eesti meistriliiga mängijat, keda toetasid üks Saksamaa kõrgliiga ja üks Venemaa kõrgliiga mängija. Ometi ei olnud Eesti terve 90 minuti vältel Turus võõrustajate vastu hädas. Jah, soomlased hoidsid ehk enam palli, aga ükski nende sooritus ei olnud lõpuni ohtlik.

Eesti näitas platsil enesekindlust, mida polnud ammu näha saanud. Mida ei olnud näha siis, kui mehed olid klubideta ja mänguajata. Teisipäevane matš oli ehe näide sellest, et ei määra see, kus liigas sa mängid, vaid kuidas sa mängid. Kui sa naased kodumaale, ent pingutad platsil edasi nii, nagu oled seda varem teinud, ei kannata sinu kvaliteet – võidab hoopis liiga.

Koduväljakueelis on Eestis tõusuteel

Viljandi ja Pärnu tõus Premium liigasse aitas kaasa koduväljakueelise esiletõusule. Foto: Imre Pühvel

Teame kõik, et Eesti jalgpallis ei ole publikunumbrid Euroopa ja maailma mõistes just suured – Premium liiga esimese 12 vooru keskmine pealtvaatajate arv oli 339, mida on küll koguni 45% võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal (2014: 233), kuid teiste riikide liigadega võrreldes endiselt pisike. Olgugi et oleme vähemalt hetkel möödunud Lätist, kus on käesoleval hooajal keskmine külastajate arv kaheksa mänguvooru järel 298, ei anna need 40 peanuppu rohkem põhjust veel hõiskamiseks.

Pisut taamale on jäänud aga üks aspekt publikuarvu kasvu juures, mis võib-olla esmapilgul nii hästi välja ei paistagi – rohkem kodupublikut tähendab suuremat koduväljakueelist, mis väljendub omakorda tabelis punktide näol. Kuigi järgnevaid näitajaid ainult kasvanud publikunumbrite tulemiks arvata oleks pisut naiivne (rohkem on ilmselt seotud Kalevi ja Jõhvi asemel kõrgliigasse tõusnud Pärnu ja Viljandi kenade numbritega), on sellekohane statistika ikkagi piisavalt märkimisväärne, et see välja tuua.

Kas me sellist Premium liigat tahtsimegi?

Koondislaste kodumaale naasmine oli selle talve võtmemärksõna. Foto: Gertrud Alatare

Mängijate registreerimise viimane päev. Hommik algab hea ja halva uudisega: Dima Kruglov Saligorski Šahtjorist lepingut ei teeninud, aga mees tuleb taas koduliigat Levadia särgis täiendama.

Ja siis läheb lahti: Tamm Tammekasse, Piiroja Pärnusse, Jääger Florasse, Ahjupera Viljandisse, Lindpere Kaljusse, Pareiko Levadiasse… Kas me sellist Premium liigat tahtsimegi?

Jah, tahtsime küll! Võib julgelt väita, et üleminekuakna viimane päev oli Eestis kõvasti põnevam kui seda oli jaanuarikuise akna viimane päev Euroopa suurliigades.

Kas oleme soomlased kätte saanud?

Eesti ja Soome klubid tunduvad täna platsil olema võrdsemad kui kunagi varem. Foto: Gertrud Alatare

Eesti ja Soome klubid tunduvad täna platsil olema võrdsemad kui kunagi varem. Foto: Gertrud Alatare

Aastaid oleme Soomet vutti meie omast paremaks pidanud. Tugevam liiga, parem infrastruktuur, mainekamad nimed koondises. Täna tundub mulle, et me end neist kehvemaks enam küll pidama ei pea.

Kui varem kohtus Eesti klubi Soome omaga, oli üldiselt kaotust oodata. Olgu see kohtumine siis eurosarja või hooajaeelse treeningmängu raames peetud. Nüüd on pilt teine ning tundub, nagu oleksime soomlased kätte saanud. Muidugi püsib kõigil meeles see, kuidas Nõmme Kalju Meistrite liiga eelringis 2013. aastal kahe mängu kokkuvõttes HJK-le 2:1 ära tegi. See oli toona aga ikkagi suursaavutus ja mitte normaalne tulemus. Täna oleks ehk teisiti.

Mind ajendas kirjutama Premium liiga ja Veikkausliiga klubide vahelised tänavused treeningmängud. Kes teab, mis üldseis jäi? Ma ütlen: 2 võitu Eesti klubidele, 3 viiki ja 0 kaotust. Flora alistas mulluse Soome pronksiklubi FC Lahti 2:0, Kalju tegi sama skooriga 1:0 (veel eelmisel aastal kaotasid mõlemad Lahtile). Levadia ja SJK tegid 1:1 viigi, Levadia tegi 2:2 viigi HIFK-iga, mängides seejuures oma eduseisu maha. Sillamäe ja Mariehamni vahel jäi seis 0:0.

Premium liiga – piinlikust häbipostist ausaks asjaks

Ats Purje sõlmis esmaspäeval kolme-aastase lepingu Nõmme Kaljuga. Foto: Nõmme Kalju

Ats Purje sõlmis esmaspäeval kolme-aastase lepingu Nõmme Kaljuga. Foto: Nõmme Kalju

Kui veel mõne aasta eest oli pea igal Eesti jalgpalluril vaid üks eesmärk: peaasi, et saaks välismaale mängima, siis nüüd on olukord teine. Kui varem eelistasid pallurid ükskõik millise välismaalt tulnud pakkumise vastu võtta, siis täna ei häbeneta Premium liigas mängida.

2013. aastast alanud revolutsioon on tänaseks jõudnud sinna, et Eesti klubisid peetakse korralikuks mängupaigaks. Siinne liiga on arenenud punkti, kus meil on ühtlaselt tugev esiviisik, kus tippmängudel on publikut sedavõrd palju, et tekib tõelise vutipeo emotsioon ning kus tippklubid suudavad pakkuda koondisekogemustega meestele palka, mida nad arvestatavaks peavad.

Värsked postitused

Teemad

Arhiiv