header photo

Arhiiv teemale ‘Eesti jalgpall’

Kalju või Flora?

Foto: Märt Vassiljev

Pole kahtlustki, et vähemalt sportliku poole pealt vaadates on laupäevane Kalju versus Flora senise Meistriliiga hooaja oodatuim vastasseis. Pealkirjas esitatud küsimus on vutihuviliste huulil juba aasta algusest, seda enam praegu esimese omavahelise duelli hakul.

Mõlemad on alustanud hooaega võimsalt, kui jätta välja tiitlikaitsja üks koperdamine, ning võitlevad ei rohkema ega vähema kui liidrikoha eest. Suursoosikute esimene matš on eriliselt põnev, kuna jõudude vahekorda on väga keeruline prognoosida. Avalahing peab näitama, kumb neist tegelikult hetkel paremas seisus on, kelle trumbid maksvusele pääsevad ning millised murekohad välja löövad.

Päevaks laupäev, kellaajaks 14:00 ja staadioniks Sportland Arena. Vormiliselt on tegemist Kalju kodumänguga, kuid Flora peaks end Lillekülas kodusemalt tundma. Ilmselt on aga mõlemad meeskonnad rahul, et sedavõrd printsipiaalne lahing peetakse maha Eesti parimal tehiskattel.

Kuhu vantsid, Virumaa?

Narva Trans on sel hooajal tunnistanud ainult pettumusi. Foto: Hendrik Osula

Ida-Virumaa on juba Eesti Vabariigi esimesest ajast olnud alati Eesti jalgpallikaardil väga oluline tegija. Vahelduva eduga on kõrgeimal tasemel mänginud päris mitu klubi, küll vaheldumisi, küll korraga. Näiteks kaks hooaega tagasi mängis meistriliigas kolm idaviru meeskonda. Neist kaks lausa medalipretendentidena.

Ometi ei saa selle vutikantsi fännid eriti rahuliku südamega tulevikku vaadata. Kohtla-Järve klubid heitlevad esiliiga ja teise liiga piirimail. Kiviõli tugineb vaid vananevatel pealinna jõududel. Viimase paari aastakümne selge idaviru jalka liiderklubi Narva Trans on aasta-aastalt medalinõudlejate hulgas olnud, aga mille arvelt? Kuskohast tulevad need mehed, kes idaviru lippu kõrgel hoiavad? Juba päris mitmendat hooaega ei ole Narva klubil ei duublit ega isegi tõsiseltvõetavat noortesüsteemi.

Teerulli Meistriliigas ei ole

Ei suutnud Kalju Levadiast üle sõita. Foto: Hanna Odras

Meistriliigas ootab meid järjekordselt põnevam hooaeg, kui seda oli eelmine. Tipp peaks tulema terav, aga mitte liiga üksluine. Amatöörklubide pidev areng lubab ka tabeli teises pooles vihast võitlust ning piisavalt palju üllatusi, et ülemise otsa kaarte segada. Seda kõike on esimesed mängud juba näidanud.

Leppisime Timo “Soccerneti Aju” Kikasega kokku, et hoiame sel aastal blogis kätt Meistriliiga pulsil. Nii et terve hooaja jooksul peaks siia ilmuma tähelepanekuid ja hinnanguid, millest ei tasu küll oodata süvaanalüüse, aga loodetavasti siiski huvitavaid kilde.

Olen siiani näinud nelja kohtumist – Flora-Trans 4:0 superkarikafinaalis ning Kalju-Levadia 0:0, Levadia-Trans 4:0 ja Levadia-Flora 1:1 liigas. Kuna kõik on tippmängud ja neist kaks on jõudnud ka teleekraanile, siis peaks senine valim olema paljudele tuttav. Teengi otsa lahti esmamuljetega medalinõudlejatest:

Top 10 – väliseestlaste väravad 2011

Foto: mlssoccer.com

Ongi käes minu blogiseeria viimane, neljas postitus, kus luubi all on võõrsil pallivate eestlaste ilusaimad väravad oma koduklubide särgis aastal 2011.

10. Pille Raadik (23. aprillil Soome naiste kõrgliigas)

Raadik jooksis ennast vabaks ning lõi nurgalöögist tulnud palli võimsa hüppe pealt peaga kavalalt enda ette maha, kust see üle vastaste lati alla väravasse põrkas. Nii vormistas Raadik 81. minutil Aland Unitedile 5:0 võidu Kokkola F10 vastu.

Top 10 – väliseestlaste apsakad ja sigadused 2011

Foto: Hendrik Osula

Täna on luubi all võõrsil pallivate eestlaste suurimad apsakad ja sigadused oma koduklubide särgis aastal 2011. Kindlasti ei ole mu eesmärk kedagi maha teha või öelda, et keegi oleks halb jalgpallur, pigem kuulub see postitus lõbusasse „Tegijal juhtub” rubriiki.

10. Enar Jääger eksis ainsana penaltiseerias (31. jaanuaril Copa del Soli veerandfinaalis)

Jääger oli mängujärgses penaltiseerias ainus eksija ning Aalesund kaotas seetõttu veerandfinaalis FC Kopenhaagenile. Jääger oli oma meeskonna teine lööja, tema kehva soorituse tõrjus väravavaht. Turniiri Copa del Sol võitjaks tuli Sergei Zenjovi koduklubi Lvivi Karpatõ.

Top 10 – väliseestlaste resultatiivsed söödud 2011

Foto: Hendrik Osula

Nagu lubatud, on täna luubi all võõrsil pallivate eestlaste parimad resultatiivsed eeltööd väravatele (oma koduklubide särgis). Eile avaldasin parimad tõrjed, homme on kavas suurimad apsakad/sigadused ning ülehomme ilusaimad väravad.

10. Sergei Zenjov (10. aprillil Ukraina kõrgliigas)

Zenjov aitas Lvivi Karpatõl 28. minutil Mariupoli Illitšivetsi vastu 1:1 viigivärava lüüa, andes hea tõste Igor Khudobjakile pea peale. Karpatõ võitis lõpuks 3:1, Zenjov vahetati välja seisul 1:1.

Top 10 – väliseestlaste tõrjed 2011

Foto: Hendrik Osula

Jalgpalliaasta on lõppemas ja sobilik on meenutada aasta parimaid hetki. Võtan kokku oma lemmikteemal ehk teemal „Eestlased võõrsil” märkimisväärseimad videodesse jäädvustatud momendid. Lisaks lihtsalt meenutamisele annab see blogipostituste seeria „Top 10” ka uusi avastusi, sest päris kõiki 40 momenti pole Sa kindlasti veel näinud.

Seeria, millega täna parimate tõrjete näol alustan, koosneb kokku neljast postitusest: homme on vaatluse all parimad resultatiivsed söödud, ülehomme suurimad apsakad/sigadused ning pühapäeval ilusaimad väravad.

Teekond Dublinisse

Udune Norra.

Kui sisuliselt kõik ajakirjanikud lendasid Eestist Dublinisse pühapäeva varahommikuse tšarterreisiga, siis Soccernet.ee nii lihtsat teed ei läinud.

Esmaspäeva hommikul kell 7.00 oli Tallinnast autoga start Riia poole. Pikk teekond selja taga, üsna palju ootamist ning lõpuks kell 13.55 alustas Ryanairi Boeing 737 lendu Norra asula Rygge suunas. Veel enne maandumist tekkisid juba esimesed probleemid, kui ülitiheda udu tõttu tuli pool tundi õhus kaheksaid sõita, kuni olukord veidi paremaks muutus. Lõpuks maas ning Dublini lennuni aega kuus tundi.

Lootsime sõita Fredikstadi, et tutvuda Raio Piiroja endise kodukohaga, kuid tihe udu ja pikaks veninud lend viisid meid lõpuks lennujaamast mõne kilomeetri kaugusel asuvasse linna, mil nimeks Moss. Väike ja haisev, kuid täis imetoredaid inimesi. Teha seal suurt midagi ei olnud, seega otsisime poe, kust veidi kõhutäidet saaks ning siis liikusime juba tagasi rongijaama, kust rong tagasi Ryggesse ja buss Ryggest lennujaama viis.

Madal piletihind – katastroof tõelisele fännile?

Foto: Gertrud Alatare

Olin juba kümnest Piletilevi järjekorras, et osta ära kolm Iirimaa mängu piletit. Väikese üllatusena oli juba siis ees korralik järjekord, millele ei aidanud kaasa fakt, et kahest müüjakohast oli vaid üks täidetud. Tagantjärgi mõeldes oleks pidanud ka veidi parema eeltöö tegema ja mitte just Viru Keskusesse neid ostma minema.

Liikudes umbes meeter iga paari minutiga, jõudsin lõpuks kassa lähedale, kus oli antud hetkel saadaval vaid kaks täiesti erinevates kohtades piletit, mille ma ka ära võtsin, et üks tavahinnaga mõnele Eesti fännile edasi anda, sest teine soovija ei tahtnud eraldi kohas istuda.

Horvaadid, tšehhid, iirlased või portugallased?

Tarmo Rüütlil jääb pärast loosi aega ligi kuu, et oma koondis kas Portugali, Horvaatia, Iirimaa või Tšehhiga mängimiseks ette valmistada. Foto: Märt Vassiljev

Täna kell 14:00 algab  sel aastal Sergei Pareiko elukohaks saanud Krakowis Eesti koondise jaoks väga tähtis loos. Kellega me novembri keskel play-off‘is vastamisi läheme? Paberi peal on selge eelistus Iirimaa nagu näitab ka meie pealehel olev hääletus, kuid kas meil on tõesti nende vastu kõige paremad lootused?

Mina näen asetatud tiimide hulgas kolme meeskonda, kelle alistamiseks oleme õnne abil ja õigete valikute läbi võimelised, kuid keda ma eelistan, on raske öelda. Hetkel oleks sama rahul nii Tšehhi kui ka Iirimaaga.

Mis põhjustel, seda üritan selgitada, kui analüüsin meie võimalike vastaseid ning annan oma ennustuse parimaks stsenaariumiks iga võimaliku paari puhul.