header photo

Arhiiv teemale ‘Määratlemata’

5 mõtet Premium liigast: ajaloo vägevaim finišisirge ja ajalooliselt halb Tarvas

Jää või suu lahti vaatama. 23. august, Flora - Infonet. Foto: Brit Maria Tael

Jää või suu lahti vaatama. 23. august, Flora – Infonet. Foto: Brit Maria Tael

Võib vist julgelt öelda, et nii põnevat ja mitmetahulist lõpplahendust (ja hooaega) pole Eesti kõrgliiga varem näinudki. Sõltumatult sellest, kas korratakse 1993/94 hooaega ja teist korda otsustab meistri lisamäng, on 2016 pakkunud emotsioone igale maitsele.

Esmalt meistrist. Hooaja eel avaldasid suuri lootusi teisedki, kuid medalid on selgelt jäänud Tallinna suure neliku jagada. Kevadel andsid tooni Andrei Sidorenkovi standardolukorrad ja Nõmme Kalju, jaanipäevale läks liidrina Levadia. Südasuvel vahetasid aga nii Levadia kui hooaega alla ootuste alustanud Flora peatreenerit ja kogu krempli tulemusena on kaks vooru enne hooaja lõppu liider Infonet, kes tagumiste vastu kõige vähem vääratanud. Oma üldse esimest medalit jahtiva Lasnamäe klubi jaoks on kuld aga veel oi-kui-kaugel, sest juba mäng Paidega (k) on potentsiaalne banaanikoor ja viimasel päeval Kalju (v) … Kingitusi Infonetile vaevalt tehakse.

6 mõtet Euroopa meistrivõistluste veerandfinaalide eel

Gareth Bale on uhke. Põhjusega. Foto: walesonline.co.uk

Gareth Bale on uhke. Põhjusega. Foto: walesonline.co.uk

Ja alles jäi kaheksa. Nüüd, kui Euroopa meistrivõistluste lõpuni jääb seitse mängu, räägivad kõik Islandist ja seda ilmselt põhjendatult – riik, kus on rohkem vulkaane kui professionaalseid jalgpallureid, väärib eliitseltskonda jõudmise eest tunnustust. Aga mida on ikka öelda meeskonna kohta, kui kõik on juba öeldud?

Island pole ainus meeskond, kes on ootusi ületanud. Poolast alustasin eelmisel korral ja olen täiesti veendunud, et neis on materjali kasvõi lõpuni minemiseks, kuid Gareth Bale’i ja Walesi jõudmine veerandfinaali on vägev saavutus, seda eriti inglaste krahhi kõrval. Vähesed jalgpallurid maailmas suudavad seda, mida Bale, kuid ta on riigi ja kaaslased enda seljale võtnud ja siiani kandnud. Ees ootab Belgia, senistest kindlasti raskem vastane, kuid mitte alistamatu. Bale ja Wales võivad meid veel üllatada. Ja ärge kandke maha Poolat. Ärge kandke.

Kuidas turvamees meid nälga jättis

Pildil olev turvamees ei ole osaline. Loodetavasti. Foto: Jana Pipar

Pildil olev turvamees ei ole osaline. Loodetavasti. Foto: Jana Pipar

Kõik on täpselt välja arvestatud.

Et mäng toimub teisipäeva õhtul, lindistame pärastlõunal Generaadio stuudios Rauliga Barankade järgmise saate. Kell on 15.30, kui astume uksest välja vihma kätte ja kohe autosse, et peale võtta sõbrad, kes samuti tahavad näha, kuidas Sergei Pareiko viimast korda Lillekülas madistab.

Eesti koondis mängib õhtul Saint Kitts & Nevisega. Stardime kolm ja pool tundi enne mängu algust, et aegsasti staadionile jõuda – ajakirjanikul tasub ka sõprusmängul kohal olla vähemalt pool tundi enne mängu algust, et ennast mõnusalt sisse seada. Pealegi jäi eelmisel nädalal, Gruusia vastu saamata baguette, mida ajakirjanikele serveeritakse, sest jõudsin staadionile alles veerand tundi enne mängu algust.

Inglismaa – teisejärguline vutiriik

Inglased mullu Lillekülas. Foto: Jana Pipar

Inglismaa – jalgpalli sünnimaa ja harjumuspäraselt ju maailma üks kõige suurematest! Samale pulgale saab mahutada ehk ainult Brasiilia, Argentina, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa. Kas ikka on nii? Enam nagu väga vist pole.

Seitse aastat ja neli päeva enne reedest lahingut mängisime (meietan siin Eesti koondist, leian, et see on absoluutselt kohane) samuti Wembleyl Inglismaaga ja siis oli see ikka uskumatult suur mäng, üks tähis Eesti jalgpalliajaloos. Paraku polnud Inglismaa tegelikult juba siis enam päris see, millega me harjunud oleme. Koosseisus olid küll Steven Gerrard, Frank Lampard ja Wayne Rooney, aga algkoosseisus oli ikka küllaltki palju teise või isegi kolmanda suurusjärgu tähti.

Oo hea Magnus, mida teed meie Kostjaga?

Kui särab Kostja, särab staadion. Foto: Gertrud Alatare

Kui särab Kostja, särab staadion. Foto: Gertrud Alatare

Konstantin Vassiljev on hea. Tõsiselt hea. Bialystoki Jagiellonia üks liidreid, Poola kõrgliiga vooru sümboolses koosseisus neli vooru järjest,  Poola ajakirjaniku Tomasz Cwiakala arvates ehk Ekstraklasa senise hooaja parim mängija.

Asi ei ole vaid statistikas, Konstantin Vassiljev on taas meie Kostja – keerulised ajad on jäänud selja taha, Jagiellonia loots on Kostja ründaja all mängitamisega tabanud kullasoont ja meie mees särab väljakul. Keegi ei tea, kauaks meie Kostjat on – 31-aastasena võib iga järgmine trauma olla see viimane.

Mulle meeldib!

Koondis Katari vastu enne ja nüüd: mitu meest olid välisklubis siis, mitu nüüd? Foto: Raul Ojassaar

Koondis Katari vastu enne ja nüüd: mitu meest olid välisklubis siis, mitu nüüd? Foto: Raul Ojassaar

Suurte küsimärkidega alanud talv hakkab mööda saama, loen uudiseid ja seest läheb soojaks.

Ragnar Klavan ja Augsburg mängivad vaieldamatult suurt mängu ja meie mees on selle kõige keskmes, Sergei Zenjov on varjusurmast tagasi ja kinnitab Moskvas kanda, Henri Anier teeb sama Šotimaal. Loodame, et Norrat jääb hiljem hea sõnaga meenutama ka Henrik Ojamaa.

Pesast on lennanud järjekordne seltskond: Igor Subbotin teenis vääritud lepingu Tšehhi kõrgliigas, Karol Mets osteti suure raha eest Norra, Artjom Artjunin paneb end proovile Rumeenias, Frank Liivak alustab loodetavasti Hispaanias teed millegi suure poole. Ken Kallaste leping Norrköpingus tundub vormistamise küsimus.

Kolm vastust Läti-Eestilt

Pehrssoni kolmas mäng oli julgustav. Foto: Regina Rähn

Soccernet.ee blogi toob iga koondisemängu eel välja kolm küsimärki ja teeb iga mängu järel omakorda kolm järeldust. Millistele küsimustele vastas eilne mäng Lätiga?

1) Pehrsson versus Rüütli

Mullu augustis Tarmo Rüütli käe all saavutatud 1:1 viik jäi mälestustesse eredamalt – vähemuses Eesti domineerimas kohtumist Läti vastu, minnes Dmitri Kruglovi väravast juhtima… aga toona jäi puudu sellest, mida Magnus Pehrsson täna näitas. Kindlast kaitsest.

Püsiti müürina. Kuigi avapoolaja lõpus oli lätlastel mitmeid võimalusi, tulid need pigem surnud palli olukordadest kui mänguliselt. Teniste, Klavan, Rähn/Bärengrub ja Jääger koostöös Ilja Antonovi ja Karol Metsaga ei jätnud lätlaste ründajatele mänguruumi. Kõik toimis, nagu vaja.

Kolm vastust Gibraltar-Eestilt

Pehrsson selgitusi jagamas. Foto: Regina Rähn

Soccernet.ee blogi toob iga koondisemängu eel välja kolm küsimärki ja teeb iga mängu järel omakorda kolm järeldust. Millistele küsimustele vastas kolmapäevane mäng Gibraltariga?

1) Milline on Pehrssoni lähenemine?

Mängu järel läksid arvamused lahku. Rohkem lahku, kui Eesti koondise puhul viimastel aastatel läinud on.

Üks pool kujundas visiooni Pehrssoni kasutatud 4-2-3-1 taktikast; väga madalale laskunud poolkaitseduost, tõusvatest äärekaitsjatest, vastaste kaitseliini taha sööstvatest ääremängijatest ja tavapärasest julgemast tegutsemisest palliga ja ütles, et nii peabki mängima! Et nii mängivad tugevad, et nii mängitakse tänapäevast jalgpalli!

Barcelona ei ole enda probleemidele lahendust leidnud


Kas Gerardo Martino suudab Barca mängu käima saada? Foto: fcbarcelona.es

Kõlab täiesti uskumatult, et Barcelona-sugune meeskond ei ole suutnud kahe aasta jooksul meeskonda tuua mitte ühtegi maailma tasemel kaitsemängijat, kelle lisandumine annaks tõesti meeskonnale palju juurde. Kaitses on Barcal paberi peal kõvad mehed, kuid nendelsamadel mängijatel on erinevad probleemid, mis takistaksid paberi peal oleval kvaliteedil realiseeruda.

On näha, et Carles Puyol tahaks mängida, kuid vanameister ei ole enam see, kes ta oli aastaid tagasi. Kui Martino ta mängu paneb, siis peaks Puyol kindlasti olema keskkaitses, mitte äärel, sest nagu kaotatud mäng Ajaxiga näitas, siis ei jaksa 35-aastane Puyol seal mängida. Kui, siis ainult konservatiivset ja mitte ründavat äärekaitset. Aga see ei läheks Kataloonia suurklubi mängutaktikaga kokku ning sellepärast kukub see variant ära.

Gerard Piquel paistab olevat probleeme tahtmise ja motivatsiooniga. Ta on liiga mugavaks muutunud. Pärast seda, kui ta Manchester Unitedist tagasi tuli, näitas Pique esimestel aastatel suurepärast mänguvormi, kuna mees oli motiveeritud ja täis tahtmist koht algkoosseisus kinnitada. Aga nüüd, kui ta on põhimees nii Hispaania koondises kui Barcelonas, kus tema kohale suurt konkurentsi pole, siis on näha, et Pique on kuidagi laisk ja mugav. Mees mängib ja suudab ka suurepäraselt mängida, kuid tema mängust oleks justkui säde kadunud.

Mis on Pehrssoni jalanumber?

Kas Magnus Pehrsson suudab Tarmo Rüütlit asendada? Foto: Regina Rähn

Eesti koondise uueks peatreeneriks saanud rootslast Magnus Pehrssoni ootab ees vastutusrikas ülesanne – tal tuleb viimastel aastatel edu nautinud meeskonda veelgi täiustada ning eestlased justkui uuele tasemele viia.

“Uus tase” on siinkohal aga kõrgemal kui ei kunagi varem. Hoolimata viimase MM-valiktsükli suhteliselt keskpärastest tulemustest on kõigil veel eredalt meeles fenomenaalne, lausa imeline 2011. aasta. EM-i lävele jõudmine oli saavutus, mis näib siiani ebareaalse, uskumatuna. See oleks täielik tippsaavutus isegi nüüd, kus finaalturniirile pääseb 24 meeskonda.

Värsked postitused

Teemad

Arhiiv